Eesti Unistus: 30-aastaselt miljonäriks

Kõik me oleme kuulnud Ameerika Unistusest, American Dream’ist. Selle juhtmõte on, et igaühel on võimalik edu ja jõukust saavutada, kui ainult ise tegutseda selle nimel. Mis on aga Eesti Unistus? Saa kusagilt diplom kätte ja mingi pooljuhuslik tööots, tõmba auto, telefoni ja muu träni järelmaksuga enda eelarve nii kinni, et seda närust tööd enam vahetada ka ei saaks.

Vaheta Kreeka või Türgi tuusik välja Tai või Bali oma vastu ja igal kuradi nädalavahetusel joo sama seltskonnaga end samades kohtades piirajasse ära.

Tee resett, et siis tusaselt esmaspäevale vastu minna ja sama tsüklit umbes keskeani või mõne tõsisema terviserikke või õnnetuseni välja pikendada. Vahepeal küll käib peast läbi mõte “Äkki võiks elul ka midagi rohkemat pakkuda olla?”, aga siis on jälle reede käes ja Koit Toome kombel “Täna rokin väljas, muredest tühi on terve linn!” Muidugi tegu pole Eesti Unistusega, tegu on Eesti reaalsusega. Äkki on olemas parem võimalus, parem alternatiiv?

Pension 30 aastaselt

Ma olen täiesti veendunud, et on. Ma elan seda! Tegin vägagi nauditavat rahvusvahelist karjääri, mille kõrvalt säästsin ja investeerisin piisavalt, et 30 aastaselt enam raha pärast tööd tegema pole pidanud. Oravaratta-Nublu peab väga-väga tahtma, et võtta nädal aega vabaks, panna kuskil käppa maha. Ma võtsin 1,5 aastat vabaks nii, et silm ka ei pilkunud. Polnud kelleltki lubagi küsida!

Esimene minipension on tehtud! Nüüd toimetan vastavalt ilmale. Hea ilmaga kas rannas või lauatamas, kehvaga tööl või spaas, näiteks. Viimase kuue aastaga olen eurides ligikaudu miljoni teeninud, esimese ettevõtte kasumisse saanud, investeerimisega turgu kenasti edestanud. Jalkavõistkonda organiseerinud, poolmaratone jooksnud, reisinud riikides kus ükski tuttav pole käinud nii 4-5 tärni, seljakoti kui kohalike kombel. Olen ületanud enda suurimad hirmud: kõrguse ja avaliku kõne kartuse, kuigi tandemhüpe vist ei loe? Äripäeva Investor Toomase konverentsil sain 400 pealise publiku naerma paar korda ja isegi mitte enda üle, mis oli ootamatu ja meeldiv asjade käik. Olen 32 ja väga rahul enda eluga!

Kõigil võimalik olla edukas

Me kõik oleme võimelised enda unistuste elu elama ja selle saavutamine pole isegi midagi keerulist või rasket ega pole ka määratud vähestele õnnelikele. Õigeid meetodeid ja põhimõtteid kasutades on see kõigil võimalik. Ma enda edu kindlasti ei paneks kõrge IQ, hea mälu või kõva tööeetika peale. Mul õppimine on väga aeglane protsess, raamatust saan märkmetega jagu ja rakendama alles paari kuuga, mälumängu peaks mängima haugidega ühes liigas ja elukaaslase arvates minust laisemat inimest ei olegi. Tutvusi või muud sellist eelist ka ei olnud. Alustasin teekonda edu poole hoopis võlgadest ja alkohooliku tööeetika pealt, masu ajal enamus päevadel ei suutnud end isegi pessu vedada. Ainus eelis mul oligi see, et mul ei olnud muud võimalust! Olukord oli nii talumatu, et pidin kõrgele sihtima ja edukaks saama. Ja sain!

Mõned põhimõtted kuidas arengut oluliselt kiirendada, teenimisvõimet tõsta sinnamaani, et rahamured enam ei häiri. Näiteks, kui õhtul pimedas jalutab sulle vastu vaesusrisk, siis võid enda finantsmusklit pingutada ja ämbritäie passiivse papiga lihtsalt vastu kuplit lajatada!

Säästmises ja investeerimises pole midagi keerukat ja selle saab ära automatiseerida niivõrd, et need protsessid ei võta ei aega ega mõtlemist. Boonuseks saab paremat tootlustki, kui enamus aktiivselt rapsijatest! Jõukus pole see, palju sa ära kulutad. Jõukus on see, mis kulutamise järel alles jääb ja palju seda kuude, aastate jooksul kogunenud on. Liitintressi on nimetatud kaheksandaks maailmaimeks ja eestlase kombel seda teistele makstes on vägagi reaalne end imeliselt kiirelt vaeseks teha. Palju mõistlikum on seda enda kasuks tööle panna, ise intressi, dividende, üüri ja vara väärtuse kasvu saama hakata.

Esmalt maksa endale reegel. Pane paika kindel säästmismäär, näiteks 20% teenistusest. Ma panin 40% ja siis iga kord kui teenistus laekub, kannab püsimakse sellest kindla summa investeerimiskontole, kus siis konto selle ise valitud madalate kuludega hajutatud fondidesse automaatselt teatava aja tagant ära investeerib. Ongi kõik, netoväärtus hakkab lumepallina kasvama! Liiga madala säästmismääraga rahaliselt vabaks ei saa, ise valisin kõrgema määra, sest see sundis ka rohkem tegutsema enda teenistuse tõstmise kallal, et endale ikka kiirelt inimväärset elustiili lubada saaks.

Professionaalse arengu kiirendamine, teenistuse tõstmine:

OECD arvutuste kohaselt annab ülikool Eestis kõigest 24% palgatõusu võrreldes keskharidusega, mis on täielik naljanumber. Mujal on avalik debatt ammu käimas ülikoolide kasuteguri üle (Vaynerchuk ja sõbrad), eriti väljaspool arstiteadust või jurat, kus tehnoloogia roll väiksem on. Meil veel mikskipärast mitte. Saavutasin peale enda käsile võtmist ja õigete õppemeetodite omandamist 100% teenistuse kasvu aastas ja kolme-nelja aastaga teenisin juba üle 100 000 euro aastas. Kusjuures alguses olin väga laisk ega rakendanud meetodeid õigesti. Nüüd suudaks kindlasti oluliselt kiiremini sama tee läbi käia. Sada protsenti aastas on oluliselt rohkem kui närune 24% kolme või viie aasta peale, nagu ülikool pakub.

Täiskasvanutel toimub õpe oluliselt teistmoodi kui noortel, ühest küljest aeglasemalt, aga teisest küljest õigete meetoditega on võimalik seda jälle kiirendada sedavõrd, et ühe aastaga saad rohkem õppetunde ja kogemusi, kui enamus inimesi kümne aasta või rohkemaga. Kombineerides 80-20 reeglit ja 5h reeglit annab töö kõrvalt nädalas kõigest 5 tundi õppides teha enda teenistuse tõstmise jaoks aastaga oluliselt rohkem ära kui terve ülikooli läbimisega. Kuidas?

Tagasiside tsükli kiirendamine. Ise pole mõtet jalgratast leiutada, teiste kolleegide, konkurentide, professionaalide, mentorite ja coachide pilgu alt läbi käimine ning analüüs aitab oluliselt arengut kiirendada. Enda oskuste spetsiifiline regulaarne analüüs on ülivajalik arengu jaoks. Korra aastas arenguvestlus on selgelt vähe ja 6 kuu taguse eksimuse välja toomine eriti ei aita. Korra kuus ühe oskuse arendamine tundub ka kiire pilgu järgi optimistlik hinnang enamuse puhul.

Oleme optimistid ja oletame, et keskmine inimene saab viis ühikut tagasisidet kuus. Ma järjest tõstsin enda igapäevase tagasiside kogust, mingi hetk arutasin teistega vähemalt kolm situatsiooni läbi igapäevaselt ja abiprogrammidega sain õiged vastused ligi 20-30 veale. Päevas 20-30 tagasiside ühikut teeb nädalas 100-150 ja kuus 400-600 ühikut. Palju keskmine töötaja või ettevõtja saab? Isegi mastermind grupis 1-2 korda kuus osaledes saab ainult murdosa sellest… Kiireima arengu perioodil sain sadu kordi rohkem arengut sama ajaühiku kohta, kui enamus inimesi ja see protsess ei võtnud päevas rohkem kui ühe tunni. Ilmselgelt teenistus kasvas ka kenasti.

Vaimne soojendus. Siin pole tegu puuõõne-Igori stiilis libetamiste, makrate-tšakrate või kolmanda silma siniseks löömisega. Nagu spordis tehakse nii füüsiline soojendus kui ka treener loeb sõnad peale, nii aitab sama protsess ka oluliselt erialase karjääri ja ettevõtluse puhul. Kordad üle need samad tagasisides saadud õppetunnid, juurde loetud info, tehtud vead, et neid ära tunda, vältida, mõju vähendada ja parandada. Mõtled läbi pikema perspektiivi eesmärgid ja ka päeva tähtsaimad 1-2 ülesanded ja kuidas neid lahendada.

Niimoodi oled kohe algusest hetke eesmärkide täitmisele suunatud, mitte ei alusta emailidele või sotsmeediale reageerimisega, saad eesmärgid palju paremini tehtud ja ka suudad õpitut palju paremini rakendada. Lühike 15 minutit vaimne soojendus võib päeva produktiivsust vabalt tõsta näiteks 20% ja sellisena toob 8 tunnise tööpäeva puhul see 1,6 tunni võrra lisa tulemust ehk siis netos 5,4 korda tootlust kulutatud ajaühiku kohta, kui numbrites seda vaadata. Ise investorina otsin tootlust väga paljudest kohtadest ja 5,4 korda riskivaba tootlus päevaga (!!!) on reaalselt ka täiesti ulme! Teisest küljest vägagi lihtne meil igaühel saavutada! Ja seda juba enne õppimist arvesse võtmata. Õppimisest pole mingit kasu kui see ei kinnistu alateadliku kompetentsi tasemele, et enam ei pea mõtlemagi õpitu rakendamise peale. Nagu kõndides me ei mõtle jalgade liikumise või autojuht sõitmise peale. Üldiselt läheb ligi kuu aega rakendamist, et sinnamaani välja jõuda ja ilma sellise igapäevase analüüsi ja strateegiate läbi mõtlemise protsessita, meelde tuletusteta jääb lihtsalt lugemise moel õppimine täiskasvanule küllaltki sisutühjaks tegevuseks. Nagu aias õunapuu, mis sügisel paar kidurat õuna annab. Tasub vaimne soojendus kasutusele võtta!

Eks neid meetodeid on veel palju ja tulevikus kirjutan neist kindlasti veel. Ei taha siin päris eepose mõõtu postitusega teid ka tüütada. Need meetodid annavad netoväärtusele, teenimisvõimele, rahalisele kindlustundele, elukvaliteedile massiivselt juurde. Töötavad lihtsalt nii hästi, panevad nii rahavoo kui ka jõukuse lumepallina kasvama.

Mikskipärast on meil populaarsed hüüdlaused nagu: „Jää iseendaks!“ ja „Tee seda mis sulle meeldib.“ Oleks ma sellist lollust masu ajal kuulda võtnud oleks mingi hetk tõenäoliselt kodutuks jäänud. Palju kasulikumad on mõtted: „Saa iga päev 1% paremaks“ ja „Tee seda, mis teistele kasulik on ja mida hästi oskad.“ Neid põhimõtteid rakendades on 1-2 aastaga juba väga oluline vahe sees elustiilis, harjumustes, jõukuses ja võimalustes ning viie aastaga on tegu juba hoopis teise inimesega. Inimesega, kes mitte ei voola eluga lihtsalt kaasa ja reageeri välisele agendale, vaid kes on ise proaktiivselt disaininud endale ägeda, unistuste tuleviku ja elab seda! Ja keeruline selle juures on sisuliselt ainult esimesed paar nädalat muutustega alguse tegemine, edasi läheb palju lihtsamalt juba, lumepall veereb!

Eesti avalikus arutelus arutelus piirdub täiskasvanuõpe täiend- või ümberõppega või lihtsalt ülikoolis uue valdkonna mingil määral selgeks saamisega. Diplom pole aga tänapäeval kuigi palju enamat sissepääsupiletist tööjõuturule. Õige areng seal alles algab! Eesti Unistus võiks olla kõrgem kui lihtsalt diplomi ja töö saamine ning siis enda ületarbimis- ja võlaorjusesse lükkamine. Eesti unistus võiks olla edukas ja jõukas inimene! Me ei saa keskmise sissetulekuga riigi tasemelt edasi kui meil professionaalse arengu üle mõtlemine lõpeb ülikooliga. Meil on vaja rohkem tippe, kes töötaks välja kõrgekvaliteetsed tooted ja teenused, tipp-disainereid, kes disainiks need jõukatele klientidele isuäratavateks. Tipp turundajaid ja müügiinimesi, kes need siis rahvusvahelisel turul rahaks ka teeks. Nõukogude aeg on möödas, jõukus pole enam häbiasi. Parafraseerides Noor-Eestit: “Olgem eestlased, aga saagem ka edukateks!” Maailma mastaabis edukateks!