144 riiki ja 13 miljonit osalejat ei ole kaugeltki lõpparv, sest mitmel pool tuli koristusaktsioon halva ilma tõttu edasi lükata, kuid see ei jää korraldamata. Eesti tulemus on umbes 10 000 koristajat ja 300 talgupaika, aga korraldajate arvates ei pruugi see olla kaugeltki kõik. Eestlased ilmselt ei võtnud alati ja igal pool vaevaks koristuskohta kirja panna, lihtsalt läksid ja tegid töö ära.
Koristuspäev on algatus, mis teeb Eestile maailmas au.
Vähem sõnu, rohkem tegusid. Kaardistati ju umbes 2000 kuupmeetrit prügi, kuid kottidesse kogunes ligikaudu 5000 kuupmeetri jagu. Pärnumaal tuleb tunnustada Häädemeeste, Sütevaka, Uulu, Kihnu, Tahkuranna kooli noori, kes panid käed külge, samuti maksuameti inimesi ja Strandi lõvisid – kõiki, ka neid, kes panuse eest puhtamasse keskkonda otse avalikkuse tähelepanu alla ei sattunud.
Kõige selle juures on tilk tökatit meepotis tõik, et sageli koristame samu kohti. Visa, oi kui visa, on osal kaaskodanikel juurduma mõistmine, et loodusesse visatud rämps jääb pikaks ajaks keskkonda saastama.
Praktilist töötegemist ühel päeval aastas peaks saatma hästi läbi mõeldud meediakampaania, et järgmine kord leiduks veel rohkem kaasalööjaid. Positiivne oli reas riikides riigipeade või ministrite osalemine, sest aktsiooni õnnestumiseks on peale inimeste teotahte vaja korralduskulude katmiseks raha. Lõpuks on pärnakatele oluline seegi, et Eestis juhib koristust Pärnust pärit Raimo Matvere. Aitäh talle vaeva nägemast!
