Tihemetsa reoveepuhastil käis palju külalisi

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihemetsa reoveepuhastiga tutvus lahtiste uste päeval suuri ja väikesi huvilisi.
Tihemetsa reoveepuhastiga tutvus lahtiste uste päeval suuri ja väikesi huvilisi. Foto: Silvia Paluoja

“Mina nägin puhast vett,” ütles kuuene Jan-Henri, kes ema ja õega oli laupäeva hommikul arvukate Tihemetsa uue reoveepuhastiga tutvujate hulgas ja hoidis käes kaunilt kujundatud õpetlikku voldikut. Aiaga piiratud ja võõrastele suletud rajatis oli avatud vee-ettevõtete liidu üleriigilise ettevõtmise ajel nii nagu Pärnumaal veel OÜ Saarde Kommunaali Kilingi-Nõmme reoveepuhasti ja AS Pärnu Vee oma.

Eestis on 827 reovee­puhastit ja vee-ettevõtete liidu tegevdirektori Vahur Tarkmehe sõnade kohaselt on oluline teada, mis toimub kraanist või WC-potist alla lastud veega, ja protsessi oma silmaga nähes mõistetakse pare­mini, miks tualetipotti ei tohi kasutada prügikastina.

Selles, et tänapäevaste reoveepuhastite automaatika, seadmed, bakterioloogilised ja keemilised protsessid ning juhtimiskeskus on huvitavad, veendusid Saarde Kommunaali Tihemetsa reoveepuhastiga, mis valmis keskkonnainvesteeringute keskuse toetusega, tutvunud.

Seletusi jagas igale eale arusaadavalt Saarde Kommunaali reoveeoperaator Aivo Rist, kelle jutu järgi on uue jaamaga tehnoloogiaga tehtud tohutu hüpe, mitukümmend aastat korraga.

“See on kogu juhtimine, siit on näha, kuidas reovesi sisse tuleb ülepumplast, kuhu kogu küla kokku jookseb ja esimese protsessina jõuab ­mehaanilisse puhastisse, kust võetakse välja liiv, paber, juuksed ja kõik sellised asjad, mis ei ole lagunenud,” jooksis Aivo Risti jutt kitsast kappi meenutava “aju” ees.

Külguksest sisenejate pilk haaras suurt basseini, mille porivärvi vee lõhn pani veidi nina kirtsutama. Torudes ja põrandalustes kambrites ­jätkub reoveekäitlus puhta keskkonna nimel.

“Mida vähem lastakse mehaanilisi asju vetsupotti, seda vähem jõuab neid reoveekäitlusse, aga kõige kurjemad asjad on hügieenisidemed, majapidamispaber, toidujäägid, kohvipaks,” rääkis Rist ja soovitas viia kohvipaksu aiamaale väetiseks või panna prügikasti.

“Siin alevikus ei jõudnud vesi enam kolmandale korrusele ja reoveepuhasti oli vussis ja sassis ega toiminud. Kui investeeringu toetuse taotlemise võimalus avanes, sai vallamajas ja volikogus otsustatud, et tuleb Tihemetsa korda teha,” märkis eelmine Saarde vallavanem Andres Annast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles