Tikud, sool ja kalender 4.

Olaf Esna
, bibliofiil
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1930. aastad pakkusid Pärnus väga mitmekesist kalendrite valikut. Kalendritest loodeti abi äri edendamisel.
1930. aastad pakkusid Pärnus väga mitmekesist kalendrite valikut. Kalendritest loodeti abi äri edendamisel. Foto: Mailiis Ollino

Kui 19. sajandil trükiti Pärnu trükikodades selliseid raamatuid, ajalehti ja kalendreid, mida mainitakse kirjanduslugudes, siis 20. sajandil nägid Pärnus trükivalgust peamiselt kohaliku tähtsusega trükised. Erand oli iseseisvusmanifesti esmatrükk, millega Aleksander Jürvetson-Jürimäe trükikoda jäädvustas end igaveseks Eesti ajalukku.

Kalendriturulgi polnud Pärnu enam läbilöögivõimeline, sest Tallinna ja Tartu ülemvõim oli niivõrd suur, et siinsetel väikestel trükikodadel ja kirjastustel oli võimatu nendega võistelda. Siiski ei jäänud pärnakad kalendrist ilma, selle eest hoolitses Jürvetson-Jürimäe.

Ilmselt oli Jürimäe esiklaps “Kalender 1919”, mis on trükitud tema trükikojas ja mida ei leidu üheski raamatukogus. Järgmine teadaolev on 1922. aasta kalender (51 lk + 21 lk kuulutusi). 1923. aasta tiitel oli tähtraamat (38 lk + 22 lk kuulutusi). Järgnesid kirjastuse Kultuur väljaandel “Pärnu kalendrid” 1924–1940. 1925. aasta kalendrit loetakse juba neljandaks aastakäiguks, seega võeti nii 1922. kui 1923. aasta tähtraamat Pärnu kalendrite sekka. 1939.–1940. aasta väljaanded on “Pärnu tähtraamatud”. Siia valdkonda kuulub 1926. aasta niinimetatud vaese inimese kalender, milles peale kalendaariumi on ainult kodumaa laatade kuupäevad. Veel ilmusid Kultuuri kirjastuse taskukalendrid vähemalt 1934. aastast, sisaldades kalendaariumi ja kuulutusi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles