Ivari Padar: autoriõigused kütsid europarlamendis kirgi

Ivari Padar
, Euroopa Parlamendi saadik (SDE)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ivari Padar
Ivari Padar Foto: Liis Treimann

Võrumaalasest europarlamendi saadik selgitab oma nägemust sellest, miks on vaja autoriõiguste direktiivi ja mida see endast täpsemalt kujutab.

Nii nagu erinevate riikide rahvusparlamendid, alustas ka Euroopa Parlament äsja sügistalvise hooajaga.

Mis on siis alanud tööperioodil Europarlamendis kuumad teemad? Hääletusele tulevatest teemadest kindlasti enim vaidlusi tekitav on autoriõiguste direktiiv. Mida see tähendab?

Enne sotsiaalmeedia võidukäiku olid ühiskonnas väga selged reeglid, kuidas inimeste loomingut sai kasutada ja kuidas loojad, näiteks heliloojad ja esitajad, oma loomingu eest tasu said. Olukord on tänaseks kardinaalselt muutunud ja internetiavarustes on võimatu kontrollida, kes parasjagu ja kelle loal oma loomingut müüb. Sama käib näiteks ajaleheartiklite sotsiaalmeedias jagamise kohta.

Tegemist on lihtsustatud näidetega intellektuaalomandi kaitsest, aga moodne aeg esitab paratamatult väljakutseid. Autoriõiguse reformi peamisi eesmärke on tagada, et loovtööstus saaks muusika, videote või muu audiovisuaalse sisu veebipõhise kasutamise eest õiglase tasu. 

Euroopa Liit proovib lahendada lõhet, mis on tekkinud uute digitaalsete võimalustega jagada kunstiteoseid internetis ning sellest tulenevast probleemist, et kirjastajate ja loovtööstuse õigusi ja võimalusi tuleb ajakohastada. 

Lahendusena on Euroopa Komisjon välja pakkunud autoriõiguste direktiivi, mille arutamine Euroopa Parlamendis on tekitanud suuri probleeme erinevate fraktsioonide arvamuste vahel. Juulis 2018 lükkas europarlament õiguskomisjoni teksti tagasi. Seda lootuses esitada muudatusettepanekuid, mis täiendaksid teksti ja lahendaksid probleeme, mida eri pooled on välja toonud. 

Fraktsioonidel oli mõjult väga erinevaid muudatusettepanekuid. Kindlasti soovib kogu parlament tugevdada kirjastajate ja loovtööstuse õigusi, kuid seda ei tohiks teha kodanike väljendusvabaduse ja seni nauditud vaba interneti võimaluste arvelt. 

Parlament on välja pakkunud lahendusi, mis kohustaksid internetipõhiseid sisujagamisteenuse pakkujaid sõlmima litsentsilepinguid autoriõiguste omanikega teoste kasutamiseks. Sealjuures oleksid sellised platvormid täielikult vastutavad, et autoriõigustega kaitstud tööd ei ilmuks veebi õiguste omaja heakskiiduta. 

Sellest ideest on tulnud palju meelehärmi: kardetakse, et selline kohustus viib automaatselt sisu filtreerimiseni ja blokeerib nii ka kõik legaalsed materjalid. 

Seepärast on antud ka sisse muudatusi, mis teeksid süsteemi leebemaks, elimineerides platvormidelt sellise vastutuse, samas garanteerides, et autoriõiguste omanikke teavitataks nende materjali kasutamisest. Ka soovitakse neile anda võimalus otsustada, mida sellise sisuga teha, kui see on tuvastatud.

Ka kirjastajatele soovitakse anda õigusi juurde, et nad saaksid oma töö kasutamise ja tasustamise eest paremini võidelda kiirelt muutuvas digitaalmeedias.

Internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad peaksid sõlmima litsentsilepingud kirjastajatega, kui soovivad artikleid ja muud sisu oma platvormidel jagada. 

Praegune ettepanek on nii kirja pandud, et lubab küll hüperlinkide jagamist, kuid ei luba teksti eelvaadet ega tekstis oleva pildi jagamist. Tänapäeva kiiresti arenevas digitaalmeedias on sellisest linkimissüsteemist saanud oluline osa info ja sündmuste vahetamisel. 

Arvesse on tulnud võtta väga erinevaid huve, nii kirjastajate ja loometööstuse omi kui väikeettevõtete omi. Kuigi autoriõiguste ettepanekul on nii kindlaid pooldajad kui ka vastaseid, näitas hääletus, et liikmesriigid soovivad kindlaid õigusi kirjastajatele ja loometööstusele, et nad saaksid oma töö kasutamise ja tasu eest õiglasemalt võidelda. 

Lõppraporti poolt hääletas 12. septembril 438 saadikut ning vastuhääletajaid oli umbes 200 vähem: 226. 

Nüüd jääb oodata kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, et näha, milline on tulemus autorõiguste direktiivile ning kirjastajatele, loometööstusele, internetikasutajatele, idufirmadele ja teistele osapooltele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles