Janika Päll räägib oma inauguratsiooniloengul sõna jõust

Janika Päll vaatleb inauguratsiooniloengul viise, kuidas tänapäeval kasutatakse antiikaja õpetusi sõna jõust ja nauditakse nende vilju.

Vana-Kreeka ja Rooma kultuur on andnud meile tehnika, loodus- ja matemaatikateaduste, meditsiini ja õigusteaduse alused, eelkõige aga loonud kultuuri, mille tavade järgi elame, mõtleme ja kõneleme, kasutades kõiges sõna jõudu.

Platoni ja Aristotelese konkurendid sofistid õpetasid, et iga argumenti võib ümber pöörata, «et hea on üks ja halb midagi muud, teised aga, et üks ja seesama ning ühtedele hea, teistele halb, ja samale inimeselegi ükskord hea, teinekord halb [---] haigus haigetele halb, arstidele hea. Ja surm on surijaile halb, aga hauakivide ja kääbaste valmistajaile hea. Ja maaharimine, mis toob ilusaid vilju, on talupoegadele hea, kaupmeestele aga halb».

Kohtame samu arutlusvõtteid igapäevaelus, teaduses, eriti aga poliitikas. Kogu retoorikaõpetus tuleb ikka ja uuesti tagasi vaatepunkti ja tõe küsimuste juurde ning argumentum ad hominem võib olla küll taunitud, ent sugugi mitte vähem populaarne. Aga kui argumentatsioonitaktika on läbinähtav ja tõde varjul, siis kuidas pääseda küünikuks muutumisest?

Antiikajal on sõnastatud ka kunstitõe printsiibid, kui luule avaldab olematuist asjadest kõneledes meile suurimad tõed ja kui «sõnad lennukad» viivad edasi vestlust või toovad kiidetavale igavest kuulsust.

Janika Päll on sündinud Tartus, õppinud Miina Härma nimelises Tartu 2. keskkoolis ja lõpetanud Tallinna konservatooriumi. Klassikaliste keelte õpinguid alustas ta Tallinna keeltekoolis ja jätkas Tartu ülikoolis klassikalise filoloogia erialal. 2007. aastal kaitses ta Tartus doktoritöö «Form, Style and Syntax: Towards a Statistical Analysis of Greek Prose Rhythm: On the Example of «Helen's Encomium» by Gorgias».

Tartu ülikoolis on Janika Päll töötanud 1995. aastast klassikalise filoloogia assistendi, lektori, raamatukogu teaduskeskuse teaduri ja vanemteadurina. Ta on õpetanud vanakreeka ja ladina keelt ning antiikkirjandust, publitseerinud arvukalt teadustöid, tõlkinud, korraldanud konverentse ja toimetanud rahvusvahelisi kogumikke.

Samuti on ta osalenud mitmes rahvusvahelises uurimisrühmas, näiteks antiigi meetrika ja rütmika uurimisrühmas DAMON, ning juhib praegu Tartu, Helsingi ja Lundi ülikooli Helleno-Nordica uurimisrühma Humgraeca andmebaasi töörühma. Tema eelistatud uurimisteemad on vanakreeka keel ja antiikkirjandus, retoorikaajalugu, tõlkeküsimused, antiikaja traditsioon renessansis ja varauusajal ning raamatulugu.