Olen siin kirjutanud (“Ajakapsel teatrimäes” 26.03.2016), et aastal 1683 koostatud Rakvere plaan näitab teatrimaja ja Näituse tänava vahele jääva nõlva serval seismas massiivset, kõigi märkide järgi linnusega üheealist kaheksakandilist kivitorni, mis – kui selle alusmüürid üles leitakse – muudab vaadet linna ajaloole. Saame aimu, et Lübecki õiguse all elanud wesenberglaste mängulava dekoratsioonid olid teadaolevast rikkalikumad ning nende ajalugu ulatus kaugemale moodsais raamatuis kirjapandust.
Kolumn: minevik hoiab saladusi
Praegu käib jutuks oleva ajaloomuutja oletatud asukohas (Raul Vaiksoo “Tallinn–Narva” 2011, lk 169) parkimisplatsi laiendamine. Kuid ei arheoloogilise eeluurimise käigus ega hilisemal kogu pinna avamisel ilmnenud vundamendist jälgegi. Ka muude tähelepanuväärsete leidude puudumine (arheoloog Tõnno Jonuksi aruande leiab huviline internetist) annab aluse arvata, et mäe kuju seal polegi looduslik, vaid plaani valmimisest hiljem täitepinnasega tekitatud. Sarnaselt Aqva ja Kolmainu kiriku vahelise alaga, kus esialgu lauge ja üsna Soolikaoja lähedalt alanud kallak tsaariajal järsuks astanguks kujundati. Ja kui jalamilt on mulda veeru võimendamiseks lõunasse üles kuhjatud, tähendab see, et otsitav torniase jääb tänapäevase kõrgendiku piirist põhja poole, pargi tasapinnale järgmist korda ootama.