Mälestustahvlite teekond kestis 88 aastat

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälestusplaadid õnnistas sisse ülempreester Ardalion Keskküla.
Mälestusplaadid õnnistas sisse ülempreester Ardalion Keskküla. Foto: Tiina Tojak

Tahkuranna kirikus on taas üleval kaks mustast graniidist mälestusplaati, mille teekond esmaavamisest taaskordseni kestis 88 aastat. Kuldsete tähtedega on ühele plaadile jäädvustatud esimeses ilmasõjas langenud ja kadunud 22 ning teisele plaadile vabadussõjas langenud 11 tollase Uulu valla elaniku nimi.

Esimest korda avati annetuste toel valminud mälestusplaadid Uulu vallamaja seinal 25. mail 1930, kõneles kaitseminister Oskar Köster. Järgnenud koosviimisel Laadi talus osales üle 100 inimese.

Punapöörde järel peitsid isamaalise mõttelaadi kandjad mälestusplaadid Laadil vallamaja pööningule ja alles 1988. aastal leidsid muinsuskaitsjad need vihjete peale sealt üles. Korrastamise järel otsustati plaadid panna üles nüüd juba Uulu külla vallamajja, mille fuajees need taasavati pidulikult 3. juunil 1995. Kuid hiljem lasteaia remondi ajal võeti maha ja unustati seekord keldrisse, kust kohalikud koduloolased tõid nad tänu vihjetele päevavalgele tänavu aprillis.

Mälestustahvlid avati taas, nüüd juba EAÕK Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise kirikus 12. augustil ja need õnnistas ülempreester Ardalion Keskküla.

Ajaloos märgilise tähisega plaatide taastamise ja uuesti avamise eest seisid Uulu segakoori kultuuri- ja ajaloohuviliste algatusrühm, Pärnumaa muinsuskaitse selts ja Eesti sõjahaudade hoolde liit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles