Madridi Atletico, armastuse diktatuuri viimane kants?

Kristjan Jaak Kangur
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Atletico fännid on alati omadega ühes rütmis ja alati kogu ülejäänud maailma vastu. Pärast karika kättesaamist jäid mängijad fännide ette tantsu lööma, peatreener Diego Simeone tähistas aga võitu koos pisitütrega.
Atletico fännid on alati omadega ühes rütmis ja alati kogu ülejäänud maailma vastu. Pärast karika kättesaamist jäid mängijad fännide ette tantsu lööma, peatreener Diego Simeone tähistas aga võitu koos pisitütrega. Foto: Tairo Lutter

Szymon Marciniaki lõpuvilest, juubeldustest ja pidulikust karikatõstmisest oli möödunud ligi tund, ent Atletico mehed ei plaaninudki tribüüni eest lahkuda. Fännidele ja fännidega koos löödi tantsu, äärekaitsja Juanfran hankis kuskilt palli ning viskas selle mängijate lastele, kes asusid otsekohe palli litrisegusel murul taga ajama. Peatreener Diego Simeone käis hoolealuste keskel ringi, süles tütar Francesca. Kogu vaatepilt kandis nähtamatut ja sõnatut ühisnimetajat: me oleme üks suur pere.

Väikeklubi? Seda pole Madridi Atletico kaugeltki. Ent kolmapäeva õhtul Lillekülas Euroopa superkarikat võites näidati taas veenvalt, et selle maailma teistest hiidudest eristab neid endiselt mentaliteet, mis ei luba iial üksikul egol suure õhupallina teiste kohale kerkida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles