«Inimesed, olge mõistliku, põud on,» ei saa Harjumaal lambaid kasvatav Hayde Rebas aru, miks naabrid on tülivihased, et tema lambad võõral maal süüa otsimas. Naabrite kinnitusel on lammaste vabapidamine külas aga ületanud igasuguse taluvuse piiri.
«Päris hangudega taga ei aeta, aga konflikt on õhus, sest inimesed ei saa aru – praegu on põud,» rääkis Harjumaal Uuri külas lambaid kasvatav Hayde Rebas. Kuna paepealsed karjamaad on krõbekuivad, siis jookseb naise sõnul 40-pealine kari elektrikarjuse maha ja käib võõral maal rohtu otsimas.
«Ega traat ei pea looma kinni, sest kui lammas näeb, et mujal on süüa, siis ta läheb,» tõdes naine.
Rebase kinnitusel on tal korralik kolme traadiga elektrikarjus, aga see praegu ei toimi, sest kõrgete temperatuuride tõttu on vool nõrk. Naise kinnitusel käib ta päevas mitu korda lammaste maha joostud poste püsti ajamas.
«Naabrimees on tige, et lammas sööb tema vasikate eest rohilibled ära, teine kaebas, et lambad sõid ta porgandid ära,» rääkis lambakasvataja. Tüli on tõusnud nii suureks, et nüüd helistavad naabrid talle öösiti, et ajagu ta oma kari koju.
«Nagu safarit teevad, käivad ja pildistavad, selle asemel, et anda autosignaali või öelda kõšš. Lammas läheb selle peale ise koju,» oli ta naabrite peale pahane.
Rebase sõnul ostab ta juba praegu loomadele lisasööta ja ajakirjanike külaskäigu ajal oli karjamaal ka kärutäis heina väljas, kuid perenaise hüüde peale tulnud lambad sõid küll vilja, kuid heinast ei teinud väljagi.
Hein kullahinnaga
«Kui sa oled talv läbi küpsist söönud ega sa suvel seda enam ei taha,» tõdes naine.
Aga hein on tänavu kullahinnaga. Kui mullu küsiti heinarulli eest 10 eurot, siis tänavu 40 ja müügiks on seda vaid üksikutel. «Mul oleks vaja 60 rulli heina, 20 sain kalli hinna eest ja järelmaksuga, aga minusugune ei jaksa heina sellise hinnaga osta,» kurtis naine.
Ametnikud ei aita
Viimastel nädalatel on ta abi otsinud nii maaeluministeeriumist, põllumeeste keskliidust kui ka põllumajanduse registrite ametist (PRIA), kuid tulutult. «Ministeeriumist soovitati teha teistega heina ostmisel koostööd, aga mis sellest kasu on, kui hind on neljakordne ja heina veetakse koormate kaupa üle piiri. Soome ja Rootsi põllumees jaksab seda osta, aga minusugune mitte,» kinnitas Rebase.
Talle jääb arusaamatuks, miks pole Eestis põua tõttu välja kuulutatud eriolukorda ja miks lubatakse praegu heina välja vedada, kui kodumaal kari nälgib.
Levinud mure
«Ma olen meeleheitel, ma ei tea, mida teha,» kurtis naine. Ühe lahendusena näeb ta võimalust, et RMK-le antakse korraldus metsalangetamisel tekkivad oksad lammastele söödaks saata.
«Kui keegi annakski raha, siis ega raha lambale ei saa sööta, mul on heina vaja,» sõnas Rebas.
Tema teada on teisedki lambakasvatajad hädas põua tõttu karjamaalt välja murdvate loomadega ja ta leiab, et sellises olukorras võiksid naabrid olla mõistvamad. Ikkagi erakorraline olukord. «Praegu nälgivad loomad, aga mis siis saab, kui inimestel tuleb nälg? Siis tullakse minu lauta lambaid võtma,» ütles lambakasvataja.
Hulkuvad lambad ei lase piimakarja pidada
Kui 10 aastat lambaid pidanud Rebase sõnul on tänavu esimene suvi, kus loomad karjamaal ei püsi, siis naabritel on asjast hoopis teine arvamine – lambakari on hulkunud mööda küla ringi aastaid. «Eelmine suvi oli süüa piisavalt ja omal polnud sellega muret,» räägib kõrval karjamaal piima- ja lihaveiste karja pidav Uuri suurtalu peremees Erkki Heinsalu.
Kui Rebase räägib 40 lambast, siis naabrimehe kinnitusel on neid umbes 60 ja neist kolmandik on märgistamata. Seetõttu ei saa ta Rebase maadega piirnevatel rohumaadel piimakarja pidada, sest pelgab, et teab kust pärit lambad võivad tuua karja mõne loomataudi.
«Kui märgistamata lambad on veterinaarametniku kontrollkäigu ajal laudaõues, siis saan mina kohe trahvi, sest tauditõrje on väga oluline,» kinnitas loomakasvataja. Nii saab ta sel karjamaal hoida vaid noorloomi ja lihaveiseid.
Liiga suur kari
Loomakasvataja on veendunud, et probleem pole mitte niivõrd põuas, vaid selles, et lambakari on nii väikse maa kohta lihtsalt liiga suur. Rebase kinnitusel on tema kasutada seitse hektarit ja seni on sellest piisanud, siis Heinsalu hinnangul peab 60-pealine kari söönuks saama viielt hektarilt.
«Vanasti õpiti põllumeheks kolm ja pool aastat ja saadi selgeks elementaarne majanduslik arvestus, aga nüüd tulevad linnainimesed maale elama, käivad kolm päeva kursustel,» sõnas Heinsalu.
Ta kinnitas, et põllumajanduses kehtib lihtne reegel – kui sul söödamaad ei ole, siis sa ei saa karja pidada.
Lambad lastakse teadlikult välja
Kogenud karjakasvataja sõnul on loomulik, kui kari pääseb korra kuus välja. «No isegi korra nädalas pole probleemi, aga nad käivad süstemaatiliselt iga päev ja ühel samal kellaajal,» rääkis Heinsalu.
Tema on 95 protsenti veendunud, et omanik teeb ise aiamulgu lahti ja laseb loomad võõrale maale sööma. «Ta ütles, et lambad hüppavad üle aia. Kümme tükki võib hüpata, aga et viimane kui üks tall seda teeb …» ei suuda loomakasvataja uskuda.
Põhimõtteliselt on ta nõus Rebase väitega, et suure palavusega on voolutugevus elektrikarjuses väiksem, aga sel juhul tuleb aeda kasta. «Tal on väike aed, käigu kastekannuga läbi,» soovitas Heinsalu.
Nii tema karjamaal, ehitusplatsil kui ka laudaõuel kondavatest lammastest on ta omanikuga rääkinud korduvalt, kuid seni tulutult. «Öeldakse, et maad on vähe ja põud on, aga kui sul lisasööda ostmiseks raha ei ole, siis tuleb see kari likvideerida. Nii lihtne see asi ongi,» leidis põllumees.
Kapsad läinud, tüli majas
Külavahel kevadest saadik ringi hulkuv lambakari on välja vihastanud ka ülejärgmised naabrid. «Alguses võtsime asja rahulikult, aga kui nad meie kapsad ära sõid, siis naine palus midagi teha,» rääkis Tiit Sillam.
Nii koliski ta ööseks õue magama, et lambaid minema ajada. Mehe sõnul hakkavad lambad liikuma siis, kui valgeks läheb. «Varem tulid poole neljast, nüüd kella nelja, viie paiku,» rääkis Sillam.
Kui valgus kannatab, siis püüab ta karja üles pildistada. Mees näitab mobiilist videot koiduvalguses jooksvatest lammastest, mis kogu oma ilust hoolimata teeb talle kõvasti tuska. Perenaise Julie Sillami sõnul ei taha nad naabritelt mingit kompensatsiooni selle eest, et lambad nende maal söömas käima. «Aga ma ei taha, et nad meie õuele tulevad,» kinnitas ta.
Kui ta käis Rebasele oma muret kurtmas, siis soovitas lambakasvataja tal oma maale aia ümber ehitada.
«Ei ole reaalne, et mina teen oma kahele hektarile aia ümber, et tema saaks loomi pidada,» sõnas Sillam.
«Minu meelest on seadus selline, et iga omanik peab ise oma loomad kinni pidama,» lisas ta.
Probleem pole tekkinud põua tõttu
Ka perekond Sillam on veendunud, et probleem pole mitte niivõrd põuas, vaid selles, et nii suure karja jaoks lihtsalt maad napib. «Neil on 63 lammast, just ühel hommikul lugesin üle, aga maad on ainult 3,65 hektarit,» rääkis peremees. Tema teada võib poollooduslikul karjamaal ühel hektaril pidada kahte lammast.
Rebase kinnitusel on naabrid asjast valesti aru saanud. Tal on ametlikult registreeritud 40 lammast, sest talled tuleb registreerida alles siis, kui nad on pooleaastaseks saanud. «Toetusi saan ma jah kolme hektari eest, aga kokku on mul seitse hektarit, viis hektarit on minu oma, lisaks saan kasutada ämma kahte hektarit,» kinnitas naine. Ta lisas, et ühel hektaril võib pidada kümmet lammast, nii et tegelikult võiks ta kari isegi suurem olla.
«Saage aru, aiapostid joostakse pikali, sest lammas on näljas,» toonitas Rebas.
Elektrikarjusest särtsu ei saa
Perekond Sillam aga on veendunud, et tegelikult pole elektrikarjuses voolu sees ja seetõttu aed ka loomi ei pea. Selle tõestuseks võtab peremees traadi pihku.
Ka ei usu nad, et loomad mitu korda päevas aiaposte maha jooksevad, pigem on asi selles, et keegi neid püsti ei aja. «Selleks on vaja vaid pisut tahtmist ja kangi,» tõdeb naine ja viipab maha joostud posti poole, mida on toetanud paar paekivi lahmakat.
Peenramaa poole jalutades näitab pererahvas üle heinamaa vooklevaid mustal mullal lammaste käigu teid. «Ühe päevaga selliseid ju sisse ei jookse,» tõdes Julie Sillam.
Oma peenramaa kaitseks on nad teinud okastraadist aia, aga see lambaid päris eemale hoida ei suuda. «Tänavu tuleb jõuludeks hapukapsas turult osta, sest meie kapsad söödi ära,» tõdes peremees ajakirjanikke ära saates.
