Riigikohtu esimees Priit Pikamäe nimetas riigilõivude tõstmist kohtusse pöördumisel ohtlikuks, kuna see võib konfliktide lahendamise viia kohtusaalist tänavatele.
Riigikohtu juht nimetas kohtulõivude tõstmist ohtlikuks (1)
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
22. juuli 2018, 12:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lõivude tõstmine ei ole õige tee. Kui me mõtleme sellele, milleks kohtud on loodud, siis kohtud on ju loodud inimeste vaheliste konfliktide lahendamiseks,» rääkis Pikamäe veebisaatele «Otse Postimehest» antud intervjuus. «Kui me loome kunstlikke takistusi ja need konfliktid ei saa lahendatud selles süsteemis, milleks kohtud on loodud, siis ega nad lahendamata ei jää. Need konfliktide lahendamise teed lähevad piltlikult öeldes tänavale, mis võib kaasa tuua vägivalla suurenemise ja omakohtu,» märkis Pikamäe.
Ta meenutas, et majanduskriisi ajal tehti kohtusse pöördumise riigilõivu «eksperiment» ja lõivud tõusid kordades. Pikamäe lisas, et riigikohus on teinud üle 30 otsuse ja kinnitanud nii kõrged kohtulõivud põhiseaduse vastasteks.
«Me peame aru saama sellest, et kohtud on ühiskonna jaoks ja ühiskonna teenistuses, ning kohtunike töökoormus on muidugi oluline, aga selle koormuse optimeerimiseks ei ole õige hakata kohtusse pöördumist piirama,» ütles Pikamäe. „Ajalooliselt on ju kõik ühiskonnad liikunud selle poole, et viia õigusemõistmine tänavalt ära professionaalsete kohtunike ette. See tagab, et kohtu ette sattunud inimene saab erapooletu ning õiglase õigusemõistmise osaliseks,» lisas ta.
Riigikohtu esimehe sõnul ei soovi Eesti ühiskond loodetavasti minna tagasi omakohtute juurde, mille kohta on ajaloos arvukalt kurbi kogemusi.