Riigikogu liikme, reformierakondlase Valdo Randpere sõnul tekkis nn sunddividendide eelnõu tellimustööna sotsidele väga lähedal seisva pere probleemide lahendamiseks. Randpere mõtles siinkohal perekond Kovalenkot.
Randpere sunddividendide eelnõust: see loodi tellimustööna sotsidele lähedase pere probleemide lahendamiseks (12)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
20. juuli 2018, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sunddividendide eelnõu osas on nüüd selgeks saanud, et asja algatajatest keegi või kõik valetavad. Selline trall ja üksteise pealt teki ära rebimine on väga üllatav eelnõu puhul, mille tekkeloo ja sisu pärast kõik asjaosalised võiks häbeneda ja vait olla,» kritiseeris Randpere.
Kolmapäeval kirjutas BNS, kuidas Liisa Oviiri algatatud sunddividendide eelnõu on loodud möödunud aastal asutatud MTÜ Väikeaktsionäride Liidu poolt. Päev hiljem hakkas liidu esindaja Margus Moor seda kõike eitama, kuigi telefonilindistused BNSi ajakirjaniku ja Moori vahel vastupidist kinnitasid. Väikeaktsionäride liitu kuulub ka Anastassia Kovalenko, kes on aastaid nõudnud väikeaktsionäridele dividendide maksmist Eesti ühes suurimas tööstusettevõttes BLRT Grupp.
Randpere arvates tekkis eelnõu tellimustööna ühe sotsidele väga lähedalseisva pere probleemide lahendamiseks. «Tänapäeva Eestis ei peaks seadusloome sellistest erakondlik-perekondlikest huvidest lähtuma,» on ta kindel.
«Liisa Oviir, kes on seda eelnõu riigikogus tõuganud ja kõigi ettevõtjatega vastuollu sattunud, on ka mind kusagil kauboikapitalismi kaitsjaks tembeldanud. Kui omaniku huvi kasumit ettevõttesse investeerida on kauboitamine, siis olen tõesti kauboikapitalismi palav toetaja,» ütles Randpere.
«See on igal juhul tervem ja elujõulisem süsteem, kui sunddividendide väljamaksmine vähemusaktsionäride nõudel. Me tuleme süsteemist, kus majandus oli üles ehitatud sundkollektiviseerimise, natsionaliseerimise ja eraomandi keelamise põhimõtetele. See süsteem ei toiminud ja paraku on sunddividendid nende majandusmoonutiste lähedane sugulane,» lisas ta.
Parandaks investeerimiskliimat
Paljuräägitud sunddividendide eelnõugi tulid hiljaaegu välja 22 riigikogu liiget. Eelnõu väljapaistvam eesmärk on anda väikeaktsionäridele õigus nõuda ettevõttelt sunniviisiliselt dividendide maksmist. Seda saaks edaspidi maha hääletada vaid vaid siis, kui kolm neljandikku osanikest on selle vastu. Sisuliselt tähendaks see seda, et näiteks 26 protsendilise osaluse omanik võib nõuda omanikutulu olukorras, kus enamus soovib kasumi investeerida hoopis ettevõtte laiendamisse, seadmete soetamiseks või puhvrite loomiseks.
Eelnõu algataja, sotsiaaldemokraat Liisa Oviir põhjendas ettepanekut sellega, et Eestis on mitmeid olukordi, kus enamusosanike õigus pole mitte ainult ülekaalus, vaid ka väikeaktsionäride õigused on oluliselt piiratud.
Näiteks on aktsionärid keeldunud dividendide maksmisest olukorras, kus see oleks majanduslikult otstarbekas. Kuivõrd väikeosanike ja -aktsionäride eesmärk on oma investeeringult tulu teenida, ei ole see õiglane ja heade kommetega kooskõlas, leidis Oviir. See aga nõrgestab tema sõnul meie investeerimiskliimat ja väliskapitali kaasamist.