Terve päev kõhuli maasikapõllul

Anette Mai Samolberg
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tobia külas asuvas Raadiko talus ulatuvad maasikavaod silmapiiri taha. Maasikaid kasvatavad seal Kaarel (vasakult) ja Siim Kilki.
Tobia külas asuvas Raadiko talus ulatuvad maasikavaod silmapiiri taha. Maasikaid kasvatavad seal Kaarel (vasakult) ja Siim Kilki. Foto: Meelis Meilbaum

Idee minna päevaks maasikaid korjama ei kuulu esialgu mu lemmikute sekka, sest minu ettekujutuses on pilt orjatööst. Ja jumal hoia, kui mõne marja maha unustad või põske pistad! Reaalsus rabas aga vastupidisega.

Hommikune päike on end juba kõrgele sättinud, kui sean sammud Lepnale Raadiko talu poole. Kõnnin mööda kruusateed paarsada meetrit ning juba tunnengi küpsete maasikate magusat lõhna. Mind võtab rõõmsalt vastu Siim Kilki, kes koos oma kaksikvenna Kaarliga selles talus maasikaid kasvatab. Istume puu alla varju, et saaksin maasikakasvataja igapäevaelust väheke selgema pildi.

“Idee tuli sellest, et peale keskkooli lõpetamist läksime vennaga Lõuna-Eestisse ühte Eesti kõige suuremasse maasikakasvatustalusse. Seal tuli väike mõte, et kodus võiks ka selline olla, meil maad on. Vend õppis ülikoolis tol ajal teist eriala ja mõtles, et võiks põllumajandust õppima hakata,” räägib Siim. “Mul läks selleni veits aega. Ma enne töötasin õpetajana Kiviõlis, aga siis mõtlesin ka, et mesinikuna oleks kodus päris tore töötada, nüüd õpin ma mesinikuks, sügisel lõpetan,” pajatab ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles