Nartsissist on keegi, kes on oma tõelise mina mingite minevikuhaavade tõttu alla surunud ning asendanud selle võltsendaga. See alter ego jätab endast aga ülbe, grandioosse ja enesekeskse mulje.
8 nartsissistliku raevuhoo märki
Preston Ni kirjutab väljaandes Psychology Today, et nartsissistliku raevuhoogu võib defineerida kui intensiivset viha, agressiooni või ka passiiv-agressiivsust, kui nartsissist kogeb pettumust ja ta ei saa, mida ta tahab. See purustab tema «olen kõigist parem» illusiooni ning vallandab omakorda ebapiisavuse, häbi- ja haavatavustunded.
Ni märgib, et mitte kõik vihahood ei ole nartsissitlikud ning mängus võivad olla ka teised faktorid, näiteks paigast ära ajukeemia, uimastid, alkohol, peavigastused jne. Küll aga toob ta välja kaheksa erinevat stsenaariumit, mis on väga tüüpilised nartsissistliku raevuhoo korral.
- Nartsissist ei saa enda tahtmist, isegi siis, kui tema tahtmine on täiesti ebamõistlik.
- Nartsissisti kritiseeritakse, isegi siis, kui seda tehakse diplomaatiliselt, mõistlikult ja konstruktiivselt.
- Nartsissisti ei kohelda kui tähelepanu keskpunkti, isegi kui hetkel olid teised prioriteedid.
- Nartsissist jääb vahele seaduserikkumisega, reeglitest või ühiskonnas kehtivatest normidest üleastumisega.
- Nartsissistil palutakse võtta oma tegude eest vastutus.
- Nartsissisti grandioosne ego saab hoobi (näiteks öeldakse talle, et tema puhul ei tehta erandeid).
- Nartsissistile meenutatakse tema enda näitemängu, manipuleerimisi, ärakasutamisi, ebapiisavust, häbi või enesejälestust.
- Nartsissist tunneb, et ta ei kontrolli enda ümbrust või suhteid.
Kõigi ülalnimetatud juhtumite puhul kasutavad nartsissistid raevuhoogu manipulatsioonivahendina, püüdes jonniva lapse kombel panna ümbritsevad enda pilli järgi tantsima.