/nginx/o/2018/07/19/10920000t1hbb97.jpg)
Töökohal suitsetamise reeglite karmistamine vähendab kopsuvähki haigestumise võimalust ligi kaheksa protsenti, selgus värskest USA uuringust.
Nutikas idee: mittesuitsetajatele antakse lisapuhkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kentucky ülikooli (USA) uuringutest selgus, et töökohtades, kus oli kehtestatud karmid suitsetamise piirangud, oli vähem uusi kopsuvähi diagnoose kui seal, kus piiranguid ei olnud, vahendab Health News.
Kentucky osariigis ei ole suitsetamisevastased nõuded nii karmid kui teistes osariikides ja seetõttu on kopsuvähki suremine seal kuni poole kõrgem kui terve riigi keskmine näitaja. Uurimusega tahetakse mõju avaldada ettevõtetele, karmistamaks reegleid suitsetajatele ning seeläbi vähendada passiivset suitsetamist.
Terviseportaal kirjutas ühest sellisest lahendusest Jaapanis, kus turundusfirma Piala premeeris mittesuitsetajaid lisapuhkusega. Firma töötajad leidsid, et on ebaõiglane kui suitsetajad käivad tööajast suitsupausidel, mis kestavad kuni 15 minutit. Nad otsustasid probleemist tegevjuhile rääkida, kes otsustas mitte suitsetamist keelustada, vaid premeerida mittesuitsetajaid kuue lisa puhkepäevaga aastas. See ajendas ka teisi töötajaid suitsetamisest loobuma. Loe sellest nutikast ideest pikemalt siit.
Suitsetamise riskitegurid
Suitsetaja risk haigestuda kopsuvähki on 10-25 korda suurem kui mittesuitsetajal. Kuni 90 protsenti kopsuvähi juhtudest on põhjustatud suitsetamisest. Põhinedes globaalsele statistikale, on 80 protsenti meeste ja 50 protsenti naiste kopsuvähki haigestumine seotud otseselt suitsetamisega.
Riski võib suurendada ka passiivne suitsetamine. Ka mittesuitsetav inimene võib niimoodi kopsuvähki haigestuda – uuringud näitavad, et 25 protsenti mittesuitsetajate kopsuvähijuhudest on tingitud passiivsest suitsetamisest, vahendab Kasvaja.net.