Terviseamet hoiatab pressiteenistuse vahendusel, et palavate ilmadega peaks eriti jälgima väikelapsi ning hoolikad peaksid olema üle 65-aastased inimesed ning need, kes on ülekaalulised või põevad kroonilisi südamehaigusi ja kõrgvererõhutõbe.
Keskpäeval varitseb inimesi kuumarabanduse oht
16. juuli 2018, 13:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuumus võib kurnav olla ka täiesti tervele inimesele, eriti juhul, kui kuuma käes on vaja teha füüsilist tööd. Kõrge temperatuur, niiskus ning tugev päikesekiirgus võivad põhjustada vedeliku ja soolade kaotust, ülekuumenemist, psüühika- ja vereringehäireid, infarktiohtu ning päikesepõletusi.
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna kiirabi peaspetsialist Kalev Pahla sõnul on parim viis kuumarabandust vältida keskpäeval jahedates ruumides püsimine.
«Vanemaealiste õues toimetamised võiksid jääda kas hommiku- või õhtupoolikusse,» ütles Pahla, kelle sõnade kohaselt kehtib sama nõuanne väikelaste puhul. Spetsialisti sõnul tuleb kuuma ja intensiivse päikese käes kanda peakatet ning tarbida keskmisest enam vedelikku. Kindlasti tuleb jälgida lapsevankris olevaid imikuid, sest kui vanker valesse kohta jätta, võib see väga kuumaks minna.
Samuti ei tohi kuumaga jätta autosse ei inimesi ega loomi, sest auto sisetemperatuur kerkib kiiresti.
Organismi vedelikukaotuse vältimiseks tuleb vedelikku tarbida tavapärasest rohkem, janu kustutamiseks on soovitatav juua gaasita mineraalvett. Kuuma ilmaga ei ole soovitatav tarbida organismist vedelikku välja viivat kohvi või alkoholi. Päikese käes viibides tuleks kasutada nii UVA- kui UVB-kiirguse eest kaitsvaid päikesekaitsetooteid, samuti saab end päikese eest kaitsta heledaid avaraid riideid, peakatteid ja päikeseprille kandes.
Eesti tingimustes peetakse äärmuslikuks kuumuseks olukorda, kui õhutemperatuur kerkib üle 25 kraadi.
Millal on tegu kuumarabandusega?
Tõenäoliselt on tegu kuumarabandusega, kui kehatemperatuur kiiresti tõuseb, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kui esmaabi ei osutata piisavalt kiiresti, võib kuumarabandus põhjustada püsiva puude või halvemal juhul koguni surma.
Kuumarabanduse sümptomiteks võivad olla:
• kõrge kehatemperatuur (üle 39° C)
• punane, kuum ja kuiv nahk (higistamine on peatunud)
• pulsisageduse kiirenemine
• tuikav peavalu
• peapööritus
• iiveldus
• meeltesegadus
• teadvusetus.
Kuumarabanduse sümptomite ilmnemise korral tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi, abi saabumiseni tuleks kuumarabanduse ohvrit aidata järgmiste võtetega.
• Toimeta kuumarabanduse ohver jahedasse varjulisse paika.
• Jahutada kannatanu kiiresti, kasutades ükskõik milliseid käepäraseid vahendeid. Näiteks paiguta inimene jaheda duši alla, pritsida aiavoolikust jahedat vett või niisutada teda jahedasse vette kastetud käsna või märgade jahedate rättide või paberiga, võimalusele lehvitada talle jahedamat õhku.
• Mõõta aeg-ajalt kuumarabanduse ohvri kehatemperatuuri ja jätka tema jahutamist, kuni kehatemperatuur langeb vähemalt alla 39° C.