Oxus toob Eesti Rahva Muuseumisse iidse muusika kõla

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksootiline Oxus vahendab kuulajatele šašmakaami pärandit.
Eksootiline Oxus vahendab kuulajatele šašmakaami pärandit. Foto: Erakogu

Sel neljapäeval kell 19 esineb Eesti Rahva Muuseumi Viinaköögis ansambel Oxus. Bänd viljeleb Usbeki traditsioonilist klassikalist muusikat, mumtoz'i. Muusikutega on koos laval tantsijanna Sitora Zijojeva.

Oxus oli iidne tsivilisatsioon, mis mitu tuhat aastat tagasi õilmitses samanimelise jõe, tänapäeval tuntud kui Amudarja, kallastel.

"Bändi laulja Shavkat Matyoqubovil tekkisid piiril probleemid viisaga. Täna kella viie paiku selgus, et tõenäoliselt jõuab ta siiski kohale ja saab ERM-is esineda," rääkis ansambli maaletooja Hannes Pikkat.

Kogenud kvartett valdab Usbekistani mitmetest piirkondadest pärit rahvamuusikat, kuid  eriline koht repertuaaris kuulub šašmakaami pärandile.

Bändi nelja muusikut seob Taškendi riiklik konservatoorium. Laulja ja multiinstrumentalist Šavkat Matiakubov on põline pealinlane ja juba aastaid selle kooli õppejõud. Ühtlasi on ta nimekas tegevmuusik, kes lööb kaasa mitmetes maailmamuusika ja džässi koosseisudes. Ansambli asutaja Husniddin Ato jõudis muusika juurde läbi Buhhaara kunstikooli. Ta on üks Usbeki traditsioonilise klassikalise muusika olulisemaid propageerijaid, kuuludes ka riigi suurima, Samarkandi muusikafestivali korralduskomiteesse. Azamat Ergašev alustas pilliõpinguid Samarkandi ning Ziodžon ‘Changi’ Ruzimov Fergana muusikakoolis.

Kôiki ansambli muusikuid on konkursidel pärjatud ning kõik neli on erinevate orkestrite koosseisudes esinenud paljudes maailma riikides.

Šašmakaam

Šašmakaam (shash maqam, pärsia keeles 'kuus laadi') on unikaalne kunst, mis on levinud tänase Usbekistani ja Tadžikistani aladel. Piirkond oli kunagi tuntud kui Mâwarâ al-nahr ehk maa teiselpool jõge vôi Transoksaania, Oxuse-tagune maa. See muusikaline distsipliin, mida on meistrid oma õpilastele edasi andnud mitme sajandi vältel, kujunes välja Siiditee hiilgeaegadel erinevate Idamaade kultuuride ristteedel, eelkõige Buhhaaras 17.–19. sajandil. Šašmakaam’i olulisemad mõjutajad on pärsia, juudi, araabia ning Kesk-Aasia nomaadide kultuurid, kuid selle juured ulatuvad islami-eelsesse aega. Šašmakaami areng ei ole vaadeldav mitte üksnes musikoloogia, vaid ka teaduse, kirjanduse ja filosoofia, sealhulgas sufismi kontekstis. See klassikalisel ülistusluulel põhinev vokaal-instrumentaalne muusika kõlas valitsejate õukondades ning intellektuaalide salongides.

Šašmakaam kuulub UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse koos paljude teiste maailma kultuuripärlitega. Usbekistanis eristatakse Horezmi, Buhhaara, Samarkandi ning Fergana-Tashkendi šašmakaami.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles