Ott Järvela: Argentiina ja Messi krahh selgitab oivaliselt jalgpalli suurimat võlu (3)

Ott Järvela, Samara
, sporditoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Argentiina koondise kapten Lionel Messi.
Argentiina koondise kapten Lionel Messi. Foto: Laskowski/PressFocus/SIPA / Laskowski/PressFocus/SIPA

Sõltuvalt tänase Nigeeria – Island kohtumise tulemusest, vajavad Lionel Messi ja Argentiina koondis MM-finaalturniiril alagrupist edasi pääsemiseks lisaks võidule viimases mängus Nigeeria üle, kas suurt või väikest abikätt Horvaatialt.

Ühelt poolt on olukord ootamatu, sest Argentiina ridadesse kuulub sõltuvalt igaühe isiklikust maitsest kas maailma parim või paremuselt teine jalgpallur ning meeskond on kolmel eelmisel suurturniiril (MM 2014, Copa America 2015, Copa America Centenario 2016) alati finaali jõudnud. Teisalt pole aga üldse ootamatu, sest Argentiina meeskonda, ja laiemalt ka jalgpalli, vaevavad probleemid on olnud päris terava tähelepanu all juba mõnda aega.

«Paraku on Argentiina ainult Messi meeskond. Nende kaitse on sedavõrd ebastabiilne, et fännid irvitavad omavahel, et Argentiina parim kaitsja on Messi, sest kui tema on platsil, siis ei julge vastased kuigi suurte jõududega rünnata,» sõnas Argentiina jalgpalli fänn ja asjatundja Oliver Lomp Postimehe ajakirjas «MM 2018» ja tõi sõnade kinnituseks statistika – valiksarja neist kaheksast mängust, mille vahepeal koondisega lõpparve teinud Messi vahele jättis, teenis Argentiina kõigest seitse punkti.

Üllatustulemused on jalgpalli sisse programmeeritud ja teevadki selle spordiala maailma absoluutseks ja vaieldamatuks valitsejaks. Aga MM-finaalturniiril ei saa rääkida motivatsiooni puudumisest, mis on muidu üllatustulemuste peamine allikas. Argentiina tegelikult ju püüdis kõigest väest, motivatsiooni oli kuhjaga. Samuti polnud Argentiina – Horvaatia duelli puhul tegemist sportliku õnnega, mille toel väiksed jalgpallis (meeldiva sagedusega) suuremaid näksavad või suisa murravad.

Eilne 0:3 kaotus Horvaatiale oli hoopis ilmekas näide jalgpalli vast suurimast võlust – vaimuga on võimalik võimust üle olla. Messi võib olla maailma parima tehnikaga mängija ja maailma parima visiooniga mängija, kes on üksi väärt rohkem kui kolm-neli keskpärast jalgpallurit, aga ka Messist pole mingit tolku, kui meeskond pole samal lainepikkusel. Tollest tehnikast ja visioonist pole mingit tolku, kui koostöö kaaslastega ei võimalda seda välja tuua. Muidugi jagub Horvaatia meeskonnas piisavalt talenti, et olla Argentiinast üle ka võimuga, ent eile puudus selleks vajadus. Põhitöö tegi ära vaim.

Messi eilne kehakeel rääkis selgelt, kuivõrd väga Argentiina meeskond talle hinge läheb. Ning jutt, nagu poleks Messil Argentiinaga tiitli võitmiseks piisavalt head kaaslased, ei päde. Kvaliteedi nappus Argentiinat ei kummita. Piisab, kui meenutada tunamullust EMi, mis lõppes oluliselt tagasihoidlikumat mängijatevalikut evinud Portugali võiduga.

Ent Argentiina seis on väga keeruline. Igal juhul tuleb viimases voorus alistada Nigeeria. Ja lisaks loota sobivalt tulemusele mängus Horvaatia – Island. Samas on igasuguse edu eeldus samale lainepikkusele jõudmine. Just see on võimaldanud Messi talendil FC Barcelona ridades tohutult lummata ja võita. Argentiinaga on ta endiselt nulli peal.

Ning jalgpalli suurim võlu ongi selles, kuidas ühes keskkonnas täiesti vastupandamatu ja peatamatu jõud võib teises keskkonnas osutuda uskumatult väetiks. Garantiid puuduvad.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles