Kross: EKRE on pikka aega esindanud lapiku Maa teooria seltskonda (59)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKRE liikmed Martin Helme, Mart Helme ja Jaak Madison.
EKRE liikmed Martin Helme, Mart Helme ja Jaak Madison. Foto: Liis Treimann

Eesti poliitikas on juba pikka aega esindanud lapiku Maa teooria seltskonda Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), leiab Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) tänases Postimehe arvamusloos

Suur osa vähegi raamatuid lugenud rahvast peab suurt osa EKRE sõnumitest ohutuks just selle tõttu, et nad on nii ilmselt absurdsed. «Aga see ohutusetunne võib olla eksitav ja sellele lolluse laviinile vastamata jätmine vastutustundetu,» leiab Kross.

Eerik-Niiles Kross.
Eerik-Niiles Kross. Foto: Pm

Olukorra näitlikustamiseks tõi ta välja psühholoogilise eksperimendi, kus katsegrupile räägiti, et «on tõestatud, et taevas on tegelikult kollane» ning seejärel selgitati, et see jutt on teadlik vale. Mõne aja pärast küsiti, kas katsealused peavad võimalikuks, et taevas on kollane. Enamik vastas, et peab küll. 

«Mis juhtub siis, kui katsegrupile jäetakse ütlemata, et taevas ei ole kollane, vaid tegelikult ikkagi sinine? Isegi kui julgelt öelda, et enne sulab Arktikas jää ja Venemaast saab demokraatia, kui Eesti islamiseerub, jääb hulk inimesi, kes arvavad, et mine tea,» toob Kross välja olukorras, kus absurdsetele seisukohtadele jäetakse vastamata, nagu ka mitmetele EKRE seisukohtadele. 

«Üha enam hakkab mulle tunduma, et suurim oht meie rahvusriiklusele ei ole mitte ükski välisjõud, vaid meie enda lollus. Meie enda lapiku Maa aktivistid ja ülejäänute passiivsus.»  

Kross toob välja, et palju on palju väidetud, justkui oleks kõigil erakondadel võimalik EKREga kokku leppida ja nad valitsusse võtta. Kui EKRE arvab, et Eestil ei peaks Euroopaga «tulevikus ühist teed olema», ei ole nendega valitsusse võimalik minna. Vähemalt mitte Reformierakonnal, leiab parlamendisaadik. 

Kross tõi mõned näited EKRE seisukohtadest: 

  • Äsja kirjutas Jaak Madison järjekordse kurja arvamusloo (EPL, 15.06), kus muuhulgas väitis järgmist. Esiteks: «Suurim oht meie rahvusriiklusele on Euroopa Liidu föderaliseerumine» (sõna-sõnalt EKRE pressiteates 18.10.2016 – toim).
  • Teiseks: «Oleme 21. sajandi vabas Eestis oma raskelt kättevõidetud suveräänsust kaotamas.»
  • Kolmandaks: Poliitika /surve/, mida Euroopa Liit kasutab Poola ja Ungari suhtes, «ei erine kuidagi Nõukogude Liidu omast».
  • Neljandaks: «Euroopa Liit on mandunud ähvardavaks ja survestavaks Brüsseli ülemvõimuks. Sellise liiduga Eestil tulevikus ühist teed olla ei saa.» 
  • Martin Helme ütles septembris 2017: «Tuleb otsustada, kas me jääme selle /Euroopa Liidu/ liikmeks või taastame täieliku iseseisvuse. Mina pooldan juba praegu viimast.» (Uued Uudised, 8.09.2017)

«Kui kõike seda tõsiselt võtta, mida need mehed suust välja ajavad, ja seda, jumal anna, ka rakendada, siis võiks tõesti nii minna. Ainult et väljaspool Euroopa Liitu, kinniste piiridega, ilma Euroopa turuta, ilma Euroopa koduta Eesti muidugi iseseisvana sellist saatust ei näeks. Enne jõutaks meid ühendada Pihkva oblastiga,» leiab Kross. 

Madison: me pole kuskil öelnud, et tahame Euroopa Liidust lahku lüüa 

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison
Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison Foto: ELMO RIIG/SAKALA

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Jaak Madison vastuseks Krossile: «Kross loob väga meelevaldse järelduse minu isiklikust seisukohast, mille kohaselt praeguse arengusuuna jätkumisel on Euroopa Liidu föderaliseerumine ohuks meie iseotsustusõigusele. Ma julgen väita, et Eestis on tõesti väga suur probleem ja ohuks meie riiklusele kinnisilmne poliitika ja pime usk millesegi, mis on võrreldav lapiku Maa uskujatega. Selles olen ma tõesti Krossiga nõus. Kuid Kross libiseb meelega üle asjaolust, et just pime usk Euroopa Liitu on võrreldav kõikide hullukestega, kes lihtsalt usuvad millessegi.

Ma võin pika tiraadi kirjutada näidetest, kus meil ehk Eestil pole mingit õigust ise kujundada oma poliitikat. Migratsioon on vaid üks näide paljudest, mis lihtsalt on arusaadavam laiemale avalikkusele. Kuid võime tuua ka näideteks meie olematu fiskaalpoliitika, põllumajanduspoliitika, vajadusel kontrolli kehtestamise piiridel, välismaalaste seaduse. Need on vaid ühed näited, kus meie käed on kinni seotud.

«Võrreldes 2004. aastaga on Euroopa Liit muutunud kardinaalselt ja seda halvemuse suunas.»

Eestis on aga vaid üks erakond, kes julgeb seda kriitikat teha ja veel vägagi argumenteeritult. Erinevalt meie kriitikutest, kes lähtuvad lihtsakoelisest ja naiivsest usukumusest, et ühendus nimega Euroopa Liit on meie igavene julgeolekugarantii aegade lõpuni. Kui miski on meile julgeolekutagatis, siis on seda selleks NATO. NATO, kus põhiline jõud on aga Ameerika Ühendriigid. Paraku on suur osa meie poliitilisest eliidist valimas väga valet poolt Euroopa Liidu ja USA suhetes ning piinlikuks muutub siin pugemine sakslastele.

Lõpetuseks aga veelkord Krossi etteheitest, et me tahaks Euroopa Liidust lahku lüüa. Ei, me ei ole seda mitte kunagi mitte kuskil öelnud. Me oleme öelnud, et praegune suund võib ühel päeval nõuda selle küsimuse laiemat arutelu.»

Kolm peamist mõtet Krossi arvamusloos:

Eesti ei pea Euroopast mitte ära jooksma, vaid ennast seal mõistlikul, empaatilisel ja rahulikul moel kehtestama. Muidugi ei saa me hüüda, et võtame aga rohkem põgenikke. Aga veel vähem saame silmad ja piirid kinni panna ja loota, et jääme alles. 

EKRE on öelnud, et ei toeta liberaalset demokraatiat. Osaliselt on tegemist hämaga lootuses, et «liberaalne poliitika» ja «liberaalne demokraatia» aetakse omavahel segamini. Tegelikult tugineb veel kestev lääne vabade riikide areaal liberaalse demokraatia printsiibile. Seda printsiipi toetavad ka Euroopa konservatiivid. Selle vastand pole mitte demokraatia või «konservatiivne demokraatia», vaid autokraatia. 

Pagulaskriis on absoluutselt olemas ja on sundinud mugavustsoonist välja hulga Euroopa valitsusi. Euroopa ei ole ülemäära hea kriiside reguleerija ega kiirreageerija. Eesti mure on siin aga kõigepealt Euroopa välispiir, Euroopa piirivalve tõhustamine. Võib-olla saaksime ka natuke prantslasi ja rootslasi aidata, jagades oma integratsioonikogemusi. 

  • Loe täispikka arvamuslugu:

Eerik-Niiles Kross avab EKRE tšakrad

Kommentaarid (59)
Copy
Tagasi üles