/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
/nginx/o/2018/06/22/7914769t1h59e3.jpg)
Hiina esimese keisri vanaema väidetavast hauast avastati peale inimeste ja teiste loomade säilmete ka giboni kolp, kelle sarnast varem mujalt leitud pole. Hiina klassikaline luule ja kunst kirjeldab sääraseid giboneid, keda tänapäeva Hiinast ei leia. Leid annab alust arvata, et minevikus kiikusidki puulatvades tänaseks välja surnud ahvid.
Klassikalises Hiina luules ja maalikunstis leiame kirjeldusei giboneist, kelle kasukamuster ei vasta ühelegi tänases Hiinas elavale ahvile. Samuti kirjeldavad poeedid giboneid aladel, näiteks Yangtze kallastel, kus ahve täna enam ei ela. Hiina esimese keisri, kogu maa ühendaja, Qin Shin Huang'i vanaemale emand Xia väidetavast viimasest puhkepaigast leitud giboni kolp on seega esimene asitõend, et ehk pidasid muistsed kunstnikud silmas tänaseks välja surnud gibonlast, vahendab Science.
Gibonid elavad pea kogu oma elu puulatvades ning seetõttu on nad geneetiliselt äärmiselt mitmekesised. Nimelt eraldavad jõed, raielangid ja muud katkestused elualas gibonite populatsioonid üksteisest ning loomad on arenenud eri paigus väga isesugusteks. Seesama tõik muudab gibonid, kes on ühed ohustatumad ahvid, väga tundlikuks keskkonnamuutuste vastu. Metsade langetamine ohustab tänagi erinevaid gibonite liike, loomad, kes liiguvad vaid mööda puude latvu, ei saa ületada tühimikke, mida kirve agar kasutamine kaasa toob.
Tundmatule gibonile pandi teaduslikuks nimeks Junzi imperialis, mida saab vabas vormis eesti keelde tõlkida kui «keiserlik õpetlane». Gibonid on olnud Hiina kultuuris motiivina tarkuse ja väärikuse võrdkujuna õpetatuse ja formaalsusega seotud. Sõna junzi tähistab ametnikku-õpetlast, kes teenis keisrivõimu.
Giboneid peeti muistses Hiina kõrgklassi hulgas ka koduloomadena ning arvatavasti täitis ka leitud kolba kandja sellist rolli. Kui haud tõesti osutub keisri vanaema emand Xia viimseks puhkepaigaks, siis võib ka arvata, et ahv oli tema lemmik.
Ajakirjas Science avaldatud töö autor Samuel Turvey loodab, et tegemist on esimese sellelaadse leiuga paljudest. Hiina kirjandus- ja kunstiloost teavad teadlased mitmeid erinevaid gibonite kirjeldusi kellest paljusid tänapäeval enam ei leia. Arvata võib, et võttes ette põhjalikumaid väljakaevamisi ja uuringuid leiavad teadlased veelgi sääraseid kadunud giboneid. Kahjuks keelasid kohalikud võimud Turvey’l ja tema kolleegidel kolbast DNA-proove võtta, et määrata kindlaks muistse ahvi suhe tänaste liikidega.