Laps läheb suvel laagrisse – kuidas selleks valmis olla?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lastelaager. Pilt on illustratiivne.
Lastelaager. Pilt on illustratiivne. Foto: Margus Ansu

Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜ programmide juht ja laagrikooli projektijuht Annika Silde ning ajakirja «Märka last» toimetaja Grete Landson annavad ajakirja juuninumbris head nõu, kuidas lapse laagrisseminekuks ette valmistuda.

Kaasa last suve- ja laagriplaanide tegemisse

Et laagrisuvi õnnestuks, kaasa last juba laagri valimisel. Noortelaagrid erinevad näiteks teemade ja pikkuse poolest. On matkalaagreid, on kunstilaagreid, on laagreid, mis kestavad kuus päeva ja neid, mis kestavad kaheksa päeva. Hea on arvestada lapse huvide ja soovidega – laagrite programmid, mis üldjuhul ka laagrite kodulehel, annavad ettekujutuse, millised tegevused laagris planeeritud on ning kindlasti aruta neid ka lapsega. Muidugi ei ole olemas puhtalt kunstilaagreid, eks nendesse on ikka ka laagrielulist seiklust sisse toodud. Kui laagriprogrammi sisu pole teada, võib julgelt laagrikorraldajalt üle küsida – nii ei teki ebameeldivaid üllatusi.

Laagri tegevusluba ja kindel päevakava annavad kindluse lapsevanemale kui ka lapsele

Enne lõpliku otsuse tegemist tasub uurida, kas valitud laagril on tegevusluba. Tegevusluba antakse laagritele, mis tegutsevad aastas üle 60 päeva ja laagrivahetuse pikkus on üle 6 ööpäeva. Seega on sellisel puhul tegemist laagriga, mis peab luba taotledes vastama riigi poolt esitatud nõuetele – lapsevanemale annab see kindlustunde teatud nõuetele vastavusel.

Uuri ka, kuidas on korraldatud transport laagrisse ja sealt tagasi koju. Kui vanem peab lapse viima-tooma, siis arvesta juba varakult nende kuupäevade ja kellaaegadega. Ole valmis ka selleks, et laagris võib juhtuda ikka, et laps haigestub ja sel juhul peab vanem ise lapsele järgi tulema. Laagri õnnestumiseks on oluline nii laagripersonali, lapse kui ka lapsevanema panus.

Esmalt saab vanem arutada lapsega ühiselt laagri kodukorra punkte ja päevakava. Sageli puudutab kodukord laagri territooriumilt lahkumist, nõudeid käitumise kohta matkadel, veekogu ääres aja veetmisel, kindlasti ka ujumisel. Kuna laagris olevate laste eest vastutab laagri personal, on oluline, et lapsed käituksid korrale vastavalt. Eriti puudutab see just tegevusi, mille eiramine võib olla ohtlik lastele endale või nende kaaslastele.

Kodukorras käsitletakse enamasti ka söömist – kuidas on korraldatud toidu tõstmine ja toidunõude pesemisse toomine. Tasub meenutada harilikke koduseid viisakusreegleid – toitu tõstetakse ette nii palju kui ära süüakse, toiduga ei mängita. Laagrites on enamasti ette nähtud puhketund ehk vaikne tund peale lõunasööki, mis on mõeldud soovijatele uinakuks, üldisemalt aga rahulikuks tegevuseks, kas pikutamiseks või lugemiseks.

Iseseisvudes ja iseseisvumise toetamiseks lubatakse laagrites noortel rohkem vastutust võtta

Lastel tuleb laagris iseseisvalt hakkama saada – igaüks hoolitseb ise enda ja oma toa puhtuse eest – prügi tuleb panna prügikasti, hommikul teha voodi korda ja avada aken toa õhutamiseks ning sporditarvete kasutamisel tagastada need algsesse kohta. Selliste väikestena tunduvate, kuid samas oluliste asjade meenutamine võib tunduda asjatuna, kuid tegelikult annab see noortele võimaluse õppida iseseisvumist. Laagrikasvatajad tavapäraselt suunavad ja abistavad vastavalt vanusele – väiksemad vajavad rohkem toetust kui suuremad. Kuid ühised puhtuse- ja korrareeglid  lepitakse esimesel päeval juba kokku.

Laagrihirm ja sundimine

Kindlasti ära saada laagrisse last, kes ei taha sinna minna. Laste hirmud on erinevad ja ei tasu loota, et vastumeelsus kodust eemal olemise vastu kuidagi iseenesest möödub. Tutvu erinevate laagritega ja vali sobivaim. Näiteks võib laagrielu alustada linnalaagrist, kus pikad päevad on huvitavate ja õpetlike tegevustega sisustatud, kuid ööbima tuleb laps koju. Kuula ja julgusta last mõistlikult. Järgmisel aastal, juba suuremana, tasub uuesti arutada ööbimisega laagris osalemist. Siiski tasub teada, et on ka lapsi, kellele tõesti ööbimisega laagris puhkamine ei sobi ja huvitavad ühistegevused ei leevenda koduigatsust.

Kui lapse koduigatsus tundub telefonikõnedes ületamatuna, aruta laagri personaliga, kas laps tunneb ennast laagripäevadel üldiselt hästi ja heitub alles õhtuses telefonikõnes kodustega või on ta nukker ka ühistegevustes. Usalda laagri kasvatajaid – nad näevad sinu last ja oskavad head nõu anda. Kindlasti ei peaks kiirustama last laagrist esimese kõne peale koju tooma, vanem saab last toetada ja motiveerida laagripuhkust jätkama.

Mida pakkida lapsele kaasa?

Kaasa laps tema laagriasjade pakkimisse. Nii tunneb ta ennast olulisena ja samas on tal ülevaade kaasas olevatest asjadest, nende kasutusotstarbest ja ka asukohast kotis. Lapsed soovivad sageli hoida oma asju lahti pakkimata kotis. Nii kipub kaduma ülevaade kasutatud ning määrdunud ja eelseisvateks laagripäevadeks kaasavõetud riietusesemete üle. Hea on lapsele mustapesukorviks kaasa anda üks tavaline poekilekott. Laps saab sinna koguda määrdunud rõivad ja hoida neid puhastest eemal.

Kontrolli aegsasti, et vanemale esitatud nõuded on täidetud – näiteks võib vaja minna arstitõendit, välismaale laagrisse suunduval lapsel peab olema kehtiv reisidokument, ning soovituslikult ka Euroopa ravikindlustuskaart ja lisaks reisikindlustus. Üldjuhul soovivad laagrid osalejakaarti, mis on vanemate poolt allkirjastatud ja kuhu on märgitud lapse erisoovid, haigused, et kasvatajad oskaksid arvestada erinevate vajadustega.

Mida siis ikkagi kotti pakkida?

  • Piisavalt vahetusriideid ja -jalanõusid. Arvesta laagritegevustega ja vaata ilmateadet! Lihtne reegel on arvestada igaks päevaks komplekt riideid ja lisaks üks tagavarakomplekt.
  • Peakate, ujumisriided, rannalina.
  • Hambahari ja hambapasta, seep või dušigeel, šampoon ja švamm.
  • Mõni lemmikmänguasi, mis aitab kodust eemal olles luua turvatunnet.
  • Kui laagris lubatakse, siis ka mobiiltelefon ja selle laadija.
  • Vanemate või teiste lähedaste (vanavanemad, õde-vend, tädi-onu) kontaktandmed, kellele laps saab helistada.
  • Pisut taskuraha.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles