Raskest haigusest hoolimata unistused täitnud naine tahab muuta puuetega inimeste ühingu elu

Katariina Krjutškova
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Terve täiskasvanuea hulgiskleroosi põdenud 44-aastane Merike otsustas diagnoosist hoolimata kannapöörde teha ja Itaaliasse sõita. Seetõttu leiab ta, et puuetega inimeste ühingud peaksid toetama inimesi eluunistuste täitmisel.

Merike oli 15-aastane, kui sõitis hommikul bussiga Viljandisse. Ta seisis keset rahvast täis bussi, kui tema enesetunne muutus sandiks: pea hakkas ringi käima ja käed-jalad muutusid nõrgaks. Samuti tundis ta, kuidas ühest silmast nägemine üha ahenes. See hirmutas teda niivõrd, et ta astus järgmises peatuses välja. «Kui jäängi pimedaks, tahan olla kodus,» mõtles ta.

Kurnatuna magas neiu paar tundi. Ärgates läks ta peegli ette, kattis ühe silma käega kinni ning vaatas endaga tõtt. Kõik oli kottpime. Ta ei osanud teha muud kui tagasi voodisse ronida ja oodata. Ta kartis, et jääb ka teisest silmast pimedaks.

Ajapikku nägemine taastus, kuid järgmisel aastal jäi ta teisest silmast pimedaks. Keegi ei aimanud toona, et nägemise kaotamise taga oli sclerosis multiplex – ravimatu närvihaigus, kus immuunsüsteem hakkab närvirakke hävitama. Selle haiguse levinud algsümptomid on nägemis- ja tasakaaluhäired, jäsemete nõrkus, käte värisemine ja tugev pearinglus. Hiljem võivad lisanduda iiveldus, lihasjäikus, valu, impotentsus, kuulmiskaotus, tunde- ja kõnehäired ning dementsus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles