Saja aasta jooksul on meie merendusel tulnud üle elada orkaane ja tapvaid laineid.
Meri on alati tugevam
22. juuni 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehk nagu kirjutab raamatu “Eesti merenduse 100 aastat” autor Enn Kreem: “Seda võiks kirjeldada lipuvärvidega: sinine – laevanduse areng ja kaunis silmapiir oma riigi esimestel kümnenditel; must – sõda, eksiil, okupatsioon, muutuste ajad; valge – uued võimalused ja teed maailmameredele.”
Merendusest rääkiv raamat on Eesti riigi 100. aastapäevale pühendatud raamatusarjast seni kõige rohkem Virumaast rääkiv teos, ja kuidas see teisiti saakski olla, sest meie merenduse ajaloos ei saa Käsmu merekooli, sealsete laevaehitajate ja kaptenite ning laevaomanike tähtsust üle hinnata.
Aga raamatus pole juttu mitte ainult laevadest ja kaptenitest, vaid ka näiteks merest kultuuris: muusikas, kunstis ja kirjanduses. Ja merekultuurist. Enn Kreem, kes tuntud asjaliku kirjamehena, teab, et “merekultuur on paljuski mere ääres ja koos merega elamise kunst, kus tugevamaks pooleks on alati meri”. Kreem suudab suhteliselt õhukesse raamatusse mahutada väga palju.