Ümbrikupalk muutub üha popimaks (8)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Janek Leis.
Maksu- ja tolliameti teabeosakonna juhataja Janek Leis. Foto: Eero Vabamaegi / PM/SCANPIX BALTICS

Täna avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) varimajanduse uuringu tulemuste järgi kasvas ümbrikupalga saajate arv aastaga 8 protsendilt 13 protsendini.

Maksu- ja tolliameti (MTA) teabeosakonna juhataja Janek Leisi sõnul on positiivne, et kasvanud on palgasaajate osakaal, kes ei poolda ümbrikupalka. Võrreldes eelmise uuringuga kasvas mittepooldajate osakaal 62 protsendilt 70 protsendini.

«Uuring toetab ameti kontrollitegevusel põhinevat hinnangut, et täielikult ebaseaduslikku töötasu saavate inimeste hulk jätkuvalt väheneb, kuid osalist ümbrikupalka saavate inimeste hulk on kasvanud,» ütles Leis.

Tulemused näitavad, et surve ümbrikupalkade maksmiseks on tulnud eeskätt tööandjatelt, mida võib tõlgendada tugeva palgasurvega. «Kuigi rohkem on neid inimesi, kes saavad osaliselt ümbrikupalka, on siiski positiivne see, et illegaalselt saadud summad on jäänud väiksemaks. Seega ümbrikupalka makstakse väiksemates summades ja suurema osa tulust teenivad inimesed ausalt,» lisas Leis.

Illegaalse alkoholi tarbimine on jäänud samale tasemele, kuid kasvanud on nende inimeste hulk, kes tarbivad salasigarette vahetevahel.

Illegaalseid alkohoolseid jooke tarbis uuringu järgi teadlikult 5 protsenti elanikest. Sellele eelnenud, 2016. aastal tarbis salaalkoholi teadlikult 3 protsenti alkoholitarbijatest. «Salaalkoholi tarbimine on jätkuvalt pigem ebapopulaarne, kuid näeme siiski ohtusid Lätist ostetud alkoholi edasimüümises. Samas ei ole MTA kontrollid toitlustus- ja meelelahutuskohtades seni märkimisväärseid koguseid Läti alkoholi tuvastanud,» rõhutas Leis.

Teadlikult ostis 2016. aastal salasigarette 16 protsenti suitsetajatest ja 2017. aastal 26 protsenti suitsetajatest. Janek Leisi sõnul illegaalsete ja legaalsete sigarettide hinnaerinevus samas vähenes, millest võib järeldada, et kuigi salasigarettide eelistamine on kasvanud, on nende kättesaadavus muutunud halvemaks. «Üks põhjus on siin kindlasti ka MTA edukas kontrollitegevus ning tänu läbivalgustusseadmete lisandumisele kasvanud avastamise võimekus,» lisas Leis.

Varimajanduse uuring tugineb 2017. aasta lõpus täiskasvanud elanikkonna seas toimunud küsitluste tulemustele, millele vastas 1074 inimest vanuses 18–74 eluaastat. EKI on illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimise ning ümbrikupalkade maksmise uuringuid teinud alates 1998. aastast.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles