Lukaku ei tunne kogu Belgia toetust: aga pole hullu, te olete ennegi mu üle naernud

Siim Kaasik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Romelu Lukaku
Romelu Lukaku Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA / CHINE NOUVELLE/SIPA

Eilses Belgia 3:0 võidumängus Panama üle kaks väravat löönud Romelu Lukaku katsub jalgpallist võimalikult palju rõõmu tunda, kuigi nii mõnigi tema kaasmaalane soovib teda ebaõnnestumas näha.

25-aastane Manchester Unitedi ründaja tunneb, et kõik Belgia poolehoidjad ei ole tema taga. Kuid sellest pole tema sõnul suurt lugu. «Kui te ei olnud minuga ajal, kui mul polnud mitte midagi, siis te ei saa mind mõista. Kui olin Chelseas ja ei saanud mängida, naersid paljud mu üle. Kui mind laenati West Bromi, naerdi samuti mu üle,» meenutas Lukaku.

«Need inimesed polnud minuga ajal, kui ma sõin hommikusöögihelbeid veega,» jätkas Lukaku, kes on oma raskest lapsepõlvest ka varasemalt rääkinud.

«Kui ma olin 11, siis takistas vastasmeeskonna mängija lapsevanem mul väljakule jooksmast. Ta tahtis teada, kui vana ma olen, kust ma pärit olen ning kus mu ID-kaart on,» meenutas Lukaku, kes oli noorena teistest eakaaslasest füüsiliselt oluliselt jõulisem.

Samuti kritiseeris Lukaku kohalikku meediat. «Kui mul läks hästi, kutsuti mind Belgia koondise ründajaks, kui mu vorm polnud kõige parem, öeldi mu kohta Belgia ründaja Kongo rajoonist.»

Kogu tema jutu mõte oli aga selles, et jalgpallist tuleb lõbu tunda. «Proovin sel korral jalgpalli nautida. Elu on liiga lühike, et seda stressi ja draama peale raisata.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles