Retseptisoovitus: turshiya ehk erinevad köögiviljad soolvees

Linda Pärn
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Koolibri

Horvaatiast pärit kokk ja toitumisspetsialist Dunja Gulin selgitab Koolibri kirjastuse uues raamatus «Hapenda, käärita, soola. Tervis ja elujõud fermenteeritud toidust.» fermenteerimise põhitõdesid, õpetab hapendama, kääritama ja soolama ning annab üle kuuekümne retsepti, mille seas leidub nii Balkani köögist mõjutatud hõrgutisi kui ka mitmekesine taimetoidu valik.

Turshiya nime all peetakse Balkanil ja Lähis-Idas silmas palju erinevaid kääritamis- ja marineerimismeetodeid, kuid kõik neist ei tugine loomulikule käärimisele. Kõige tervislikum viis turshiya’t valmistada on n-ö uputada suured köögiviljatükid soolvette (milles on 4–5% soola) ning lasta headel bakteritel ja pärmseentel köögiviljaensüümide kallal oma töö teha.

Pese köögiviljad (ära küüri liiga kõvasti, sest see eemaldab käärimiseks vajalikud ensüümid) ja lõika inetud kohad välja. Eemalda lillkapsa lehed ja murra pea võrdlemisi suurteks õisikuteks. Jäta porgandid terveks või viiluta need pikuti. Koori sibulad ja lõika veerandikeks. Poolita paprikad pikuti, eemalda varred ja seemned ning lõika iga poolik pikuti 2–3 viiluks. Lõika koorega kurgid paksudeks poolkuudeks. Pane kõik köögiviljad savinõusse või ämbrisse. Vispelda eraldi kausis vesi ja sool, kuni viimane on lahustunud. Vala köögiviljadele.

Otsi savinõu või ämbri peale sobivas suuruses taldrik või kaas ning pane see köögiviljade peale, et need oleksid kogu aeg soolveega kaetud. Vajaduse korral kasuta kaane kerkimise takistamiseks väikest kivi. Turshiya valmistamiseks ei ole vaja survet tekitada. Kata puhta rätikuga ja lase toatemperatuuril, kuid otsese päikesevalguse eest kaitstult seista. Käärimisprotsess algab umbes 2 päeva pärast, kui vedeliku pinnale tekib natuke vahtu. Kontrolli savinõud või ämbrit iga 2–3 päeva tagant, eemaldades tekkida võiva hallituse, ja jätka kääritamist. Olenevalt toatemperatuurist on köögiviljad valmis kas 3–4 nädalaga või külmema ruumi puhul kuni 2 kuu pärast. Ole kannatlik, kontrolli savinõud või ämbrit sageli ja maitse köögivilju aeg-ajalt, et näha, kuidas maitse areneb. Kui need on sinu maitse järgi hapud, tõsta puhastesse purkidesse, vala soolveega üle ja säilita külmikus.

Turshiya säilib kaua aega, aga kuna sellisel viisil kääritatud köögiviljad on nii maitsvad ja neid võib iga roa kõrvale süüa, ei seisa need mul külmikus kuigi kaua! Planeeri ette ja käärita ühe laari söömise ajal järgmist. Selleks et kääritatud toitudest tõeliselt kasu saada, on kõige parem hoida väikest kogust enne serveerimist 2–3 tundi toatemperatuuril, sest külmikus on head bakterid unne suikunud.

Parema seedimise tagamiseks serveeri supilusikatäis kääritatud köögivilju iga toidukorra juurde.

  • 1 väike lillkapsas (u 480 g)
  • 8 väikest porgandit (kokku u 220 g)
  • 4 väikest sibulat (kokku u 320 g)
  • 4 rohelist Babura või muud paprikat (kokku u 400 g)
  • 2 kurki (kokku u 450 g)
  • 3 l vett
  • 120 g meresoola
  • 3 l köögiviljapress
  • 7 l savinõu, ämber vms

Kogus: 1 × 7 l

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles