/nginx/o/2018/06/17/7905970t1h62aa.jpg)
Kreeka parlament toetas laupäeval vasakpoolset valitsust Makedoonia nimetüli lahenduse osas, kohal viibinud 280 seadusandjast hääletas 153 konservatiivse opositsioonierakonna Uus Demokraatia algatatud umbusaldusavalduse vastu.
Kreeka parlament toetas valitsust Makedoonia leppe osas
17. juuni 2018, 03:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Usaldushääletus puudutas Kreeka ja Makedoonia kompromisslahendust, mille kohaselt muudab naabermaa oma nime Põhja-Makedoonia Vabariigiks. Mõlema riigi opositsiooniparteid on on väljendanud vastuseisu sellisele lahendusele.
Kreeka peaminister Aleksis Tsipras ja Makedoonia valitsusjuht Zoran Zaev peaksid allkirjastama lepingu pühapäeval kahe riigi piiril.
"Tegemist on parima leppega, mis meie riigil on viimastel aastatel olnud," lausus Tsipras. "Kas on meie huvides hoida avatuna ebavajalikku rinnet meie välispoliitikas?" küsis ta.
Parlamendi ees avaldas meelt sadu protestijaid, keda märulipolitsei pisargaasiga eemale tõrjus.
Kokkuleppe vastastele teeb kõige enam meelehärmi tõik, et valitsus nõustus naaberriigis räägitava keele nimetamisega makedoonia keeleks ja et seda kõnelev rahvas on makedoonlased.
Konflikt sai alguse Makedoonia iseseisvumise järel 1991. aastal, sest Ateena väitel kätkeb nimi, mille endise Jugoslaavia osa endale iseseisvumise järel võttis, territoriaalnõuet Kreeka põhjaosas asuvale samanimelisele piirkonnale.
Kreeka vastuseisu tõttu liitus Makedoonia 1993. aastal ÜRO-ga nime all Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (FYROM), mida ta kannab tänini.
Kreeka vastuseis Makedoonia nime kasutamisele juba ajast, mil see Balkani riik 1991. aastal iseseisvus, on takistanud Skopje pürgimusi ühineda Euroopa Liidu ja NATO-ga.
Leppele võib saatuslikuks saada mõlema riigi sisepoliitiline olukord, sest Ateena tahab, et nimemuutus kajastuks ka Makedoonia põhiseaduses, kus see peaks olema sätestatud ühesugusena nii riigis endas kui väljaspool kasutamiseks.
Sotsiaaldemokraatidel, kes Makedoonia valitsust juhivad, ei ole aga põhiseaduse muutmiseks vajalikku parlamendienamust ning president Gjorge Ivanov on lubanud nimelepet mitte allkirjastada.