:format(webp)/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
/nginx/o/2015/12/28/4836469t1h4743.jpg)
Juuni esimestel nädalatel olid Venemaa propaganda absurdsete väidete märklaudadeks tavapärasest enam Läti ja Gruusia, peaaegu igapäevaselt sai tõestamata inforünnakute osaks Venemaaga sõdiv Ukraina, selgub Euroopa Liidu juures tegutseva valeinfot paljastava büroo värskest aruandest.
Juuni algul teatas veebilehekülg DFRlab (Digital Forensic Research Lab), et vastvalminud dokumentaalfilm «Värviline sektor» tõestab Läti sõjaväelaste osalust tsiviilelanike tulistamisel 1991. aasta augustiputši ajal Riias. Filmi autorid, Andrei Tatartšuk ja Sergei Tšetvertnoi väidavad, et Läti kindral Raimonds Graube korraldas 20. augustil 1991 Riias provokatsiooni ning andis oma alluvatele käsu tulistada meeleavaldusele tulnud eraisikuid, viis inimest hukkus. Tegelikult on tõestatud, et 20. augusti hilisõhtul kuulutasid riigipöörde-meelsed jõud Riias välja eriolukorra, Nõukogude Liidu miilitsa eriüksus OMON avas rahulike elanike pihta tule, hukkus kaks inimest.
Seda filmi näidati esmakordselt mai keskel Moskvas Ajakirjanike Majas, juuni algul levitasid filmis esinenud väidet mitmed Venemaa propagandat levitavad portaalid. Sarnase sõnumiga Läti sõjaväelaste kuritegudest oma rahva vastu esines juba jaanuaris Kremli propagandale allutatud «Rossiskije vesti» väljaande peatoimetaja Dmitri Jermolajev, kes elab Venemaal ja kellele Läti võimud keelasid juba 2005. aastal sissesõidukeelu kui Vene salateenistuse ohvitserile.
Mitmed venemaa vähetuntud väljaanded teatasid selle propagandarünnaku toel, et Kiievi kesklinnas 2013. aasta hilissügisel Kiievi kesklinnas Maidani väljakul alanud rahvarevolutsiooni käigus rahumeelseid inimesi tulistanud snaiprid olid grusiinid.
Venekeelne veebiportaal Sputnik käsitles juunis korduvalt kodakondsuseta venelaste õiguste ahistamist Lätis ja Eestis. Sputniku lugu kandis pealkirja «Läti diskrimineerib vene keelt kõnelejaid» ja see väitis, et «sellist kategooriat nagu mittekodanikud ei ole rahvusvahelise õiguse seisukohalt olemas». Sputniku väitel leiutasid mittekodaniku mõiste Balti riigid selleks, et piirata seal elavate venelaste õigusi.
Mitmed Vene vähetuntud veebileheküljed levitasid Gruusia tabloidses nädalalehes Asaval-Dasavali ja internetileheküljel geworld.ge ilmunud kirjutisi, milles väideti, et Lääs sunnib EL-i ja NATO-ga ühineda soovivat õigeusklikku Gruusiat levitama homoseksuaalset propagandat. «See juhtub seetõttu, et homomaffia on maailmas muutunud väga võimsaks! Nii võitlevad nad traditsiooniliste ja konservatiivsete väärtuste vastu,» kirjutas Asaval-Dasavali. Portaal geworld.ge kommenteeris, et «homoseksuaalse propaganda eesmärk on edendada homosuhteid Gruusia ühiskonnas, eriti noorukite hulgas, ja see on oht Gruusiale ja tema väärtustele».
Okupeeritud Ida-Ukraina aladel tegutseva tunnustuseta Donetski Rahvavabariigi Julgeolekuministeerium edastas pressiteate vahendusel väite, et Ukraina kavandab provokatsiooni Ida-Ukrainat külastava Euroopa Liidu delegatsiooni liikmete vastu, mis seab ohtu nende elu. Pressiteate kohaselt kavandasid Ukraina võimud salajast operatsiooni ja tulistada õhutõrjerakettidega Igla alla Eurooa Liidu delegatsiooni Donetski piirkonda sõidutava kopteri ning süüdistada selles Donetski Rahvavabariigi võime. Selle väite avaldasid rahvusvaheliselt tuntud telekanal Russia Today ning uudisteportaal gazeta.ru ning vähetuntumad Dan-news.info, Southfront.org ja Nrt24.ru veebiväljaanded.
Populaarse Venemaa telekanali Rossija 1 menusaade «Aeg näitab» pühendas libauudist kasutades stuudioarutelu teemale «miks ukrainlased tulistasid alla Malaisia reisilennuki?». Malaisia lennuliinidele kuulunud Boeing 777, mis oli teel Amsterdamist Kuala Lumpurisse tulistati 2014. aasta juulis Venemaa päritolu raketisüsteemiga Buk alla Donetski oblastis Pervomaiski asula lähistel. Hukkusid kõik pardal olnud 298 inimest. Venemaa on süüdistanud terroriaktis Ukrainat, rahvusvaheline kriminaaluurimise komisjon teatas 2016. aasta septembris, et lennuki allatulistamise eest on vastutavad venemaa toetatud terroristid.
Euroopa Liidu juures tegutsev strateegilise kommunikatsiooni osakond jälgib igapäevaselt maailma telekanaleid, ajalehti ja veebiväljaandeid ning üritab paljastada tõestamata informatsiooni ja valeväiteid.