Vaht: ulmeline kütuseaktsiiside tõus on viinud autovedajad vähikäigule (4)

, Alexela Grupi juhatuse liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ka Eesti vedajate sõnul ei suuda nad enam ammu lätlaste, leedukate või poolakatega konkureerida.
Ka Eesti vedajate sõnul ei suuda nad enam ammu lätlaste, leedukate või poolakatega konkureerida. Foto: Postimees.ee

Kuigi viimase kolme aasta ulmeline kütuseaktsiisi tõus on toonud näiliselt riigile rohkem tulu, on see andnud saatusliku löögi meie autovedajate konkurentsivõimele, kirjutab kütusefirma Alexela juhatuse liige Alan Vaht oma blogis.

Kütuseaktsiiside trall sai alguse veidi enam kui 3 aastat tagasi. Vaatamata tanklakettide ja transpordiettevõtete poolt tollasele valitsusele antud hoiatustest, saame täna tagantjärgi vaid tõdeda, et kedagi ei kuulatud ning ettekuulutatud hoiatused on tõeks osutunud.

Kütuseaktsiiside tõus on olnud ulmeline. Arvestades, et mõned riigid maksavad transpordiettevõtetele diislikütuse aktsiisi osaliselt tagasi, hoiab Eesti ikkagi diisliaktsiisi edetabelis Euroopas neljandat kohta. Elanike ostujõu arvestuses oleme valitsuse kangelasliku sammuga aga ühe pügala võrra langenud ning kuulume kaheksa vaeseima Euroopa riigi hulka.

Ulmeline aktsiisitõus tõi riigile vaid näiliselt suurema tulu. Selle põhjuseks on kütusest sõltuvate majandussektorite konkurentsivõime oluline langus, mille täpsetest negatiivsetest mõjudest kuuleme alles mõne aasta pärast.

Statistikaameti andmetel tegi kaubavedu maanteedel tohutu vähikäigu langedes tänaseks 2005. aasta tasemele. Lisaks on riik pidanud oma aktsiisiprognoose korrigeerima allapoole 24 miljoni euro võrra. Kogu 3-aastase aktsiisiprogrammiga soovitud 100 miljoni euro asemel teenitakse täiendavat aktsiisitulu poole vähem. Antud olukorra põhjuseks on riigipoolne valearvestus, sest transpordiettevõtted viisid oma tankimise Eestist Lätti.

Vastavalt eeltoodule ei ole paika pidanud ka tollase valitsuse aktsiisitõusu õigustus, et tarbimise vähenemisega paraneb õhukvaliteet. Tõsi, tollane valitsus nägi ette mõningast tarbimise vähenemist, kuid valearvestuseks oli transpordisektori tankimise massiline Lätti kolimine ning seal tangitud liitrite endistviisi Eesti teedel põletamine.

Eesti valitsuse tehtud otsuse üle on rõõmustanud lätlased, sest sealne diislikütuseturg kasvas enam kui 100 miljoni liitri võrra. Eesti kaotust ei tohi aga arvestada ainuüksi 2015. aasta tarbimisandmete baasilt, sest kaotatud on ka senine iga-aastane 4-protsendiline diislikütuseturu kasv. Seda arvestades on diislikütuseturu kogukaotuseks koguni 16 protsenti ehk ca 140 miljonit liitrit.

Vajab meenutamist, et kütuseaktsiidide tõstmist õigustati muuhulgas ka tolleaegsete madalate kütusehindadega, kuid see tulenes kütuse maailmaturuhindade kokku kukkumisest 2014. aasta teises pooles. Täna oleme aga olukorras, kus kütuste maailmaturuhinnad on 2016. aasta madalseisust tõusnud koguni 125 protsenti.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles