President Kersti Kaljulaidi peaaegu terve nädala kestev visiit Ukrainasse on endast seni vägeva mulje jätnud. Vähe sellest, et ta oli esimene välisriigipea, kes külastas riigi idaosas asuvat rinnet, ta astus otsustavalt välja ka meie ärimeeste eest, kellele on seal liiga tehtud.
Ukraina on meile tähtis. Meil on moraalne kohus toetada endisi saatusekaaslasi, kes on hiljuti langenud meie ühise idanaabri Venemaa agressiooni ohvriks. Krimmi ebaseaduslik hõivamine ja Ida-Ukraina jätkuvas sõjakeerises hoidmine on miski, mis ei tohi jääda karistamata.
Eesti on küll väike ega saa otseselt kuigi palju ära teha, ent meie võimuses on see, et tundlik teema püsiks nii Euroopa Liidus kui ka meie NATO liitlaste seas päevakorras. Ent ka pealtnäha pisikeste žestidega – kas või haavatud Ukraina sõjaveteranidele siin taastusravi võimaldamine või konfliktikolde väisamine – saame näidata, et me ei ole kannatajaid unustanud.
Homme lõppev riigivisiit Ukrainasse näitab, et president on paari aasta jooksul enesekindlamaks muutunud. Nii kõrgema sordi ametnikele kui ka tavainimestele mulje jätmine näitab klassi.
Samas ei saa me vaiki olla küsimustes, mis puudutavad nii meid kui ka ukrainlaste endi heaolu üldiselt. Jutt käib korruptsioonist tingitud halvast ärikliimast. Sõjas räsida saanud Ukraina majandus vajab hädasti investeeringuid. Ka meie ärimehed on sihikindlalt seal platsis. Ent viimaste aastate jooksul on mitu Eesti ettevõtjat Ukrainas kas oma varast seletamatul kombel ilma jäänud või siis oma projektidega arusaamatutesse takistustesse takerdunud. See on kahe riigi vahel pingeid tekitanud.
Kui vaadata Transparency Internationali koostatud korruptsioonitajumise indeksit, siis oli Ukraina mullu 180 riigi seas 130. kohal. Võrdluseks, Eesti oli ses nimekirjas 21. On ukrainlaste endi teha, et see tulemus paraneks. Meie saame ainult nõu jagada ja toetada. Ja oligi tore näha, et riigipea külastas ka sealset korruptsioonivastase võitluse bürood, mis on paljudele pinnuks silmas olnud. See tegu tõstis kindlasti ametnike moraali.
Ilmselt kimbutavad Ukraina presidenti Petro Porošenkot suuremad mured kui mõne Eesti ettevõtja nurjumised. Siin aitab kõrgetasemeline pehme lähenemine, mida Kaljulaid oma visiidil ka kasutas. Postimehega vestelnud Ukrainas äri ajav Eesti ettevõtja oli kohtumise valguses lootusrikas. Ta arvas, et omavahel saavutati klapp, mida kinnitas ka riigipea.
«Mulle tundus, et meie president oli selline luust ja lihast inimene, kes saab maailma asjadest aru. Saab aru, kuidas Euroopas asjad toimivad. Ja samas mõistab Ukraina iseärasusi.»
Tähtis on, et visiidi käigus saavutatud lubadused ei kaoks Ukraina igapäevamurede sisse ära. Kui vaja, peab sealsetele võimudele seda meelde tuletama.
Homme lõppev riigivisiit Ukrainasse näitab, et president on paari aasta jooksul enesekindlamaks muutunud. Nii kõrgema sordi ametnikele kui ka tavainimestele mulje jätmine näitab klassi. Tänane jalgpalli Meistrite liiga finaali pealtvaatamine Kiievi staadionil on kindlasti üks näide sellest.