Keskkonnaamet õpetas 614 põllupidajat ja omavalitsusspetsialisti säästlikult vett kasutama

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Purtse jõgi.
Purtse jõgi. Foto: Meelis Meilbaum

Keskkonnaamet, põllumajandus-kaubanduskoda, keskkonnaministeerium ja põllumajandusamet korraldasid 11 teabepäeva, kus jagasid põllupidajatele ja kohalikele omavalitsustele teadmisi veekogude hea seisundi hoidmiseks. 

 

Teabepäevadel osales 614 inimest, kellele jagati infot veekaitse võimalustest põllumajanduses ja reovee kohtkäitluses nii pinna- kui ka põhjavee hea seisundi saavutamiseks.

„Põllumajandustootjatele mõeldud teabepäevad on tegelikult juba pikaajaline traditsioon –  igal aastal on meil mõni teema detailsemalt luubi all, tutvustame mõne uue uuringu tulemusi, räägime põhjavee seirest ja veemajanduskavadest. Seda kõike selleks, et põllupidajad mõistaks, kuidas nemad saavad oma igapäevatöös aidata kaasa meie veekogude heale seisundile ja miks see on tähtis,“ selgitas , keskkonnaameti vee peaspetsialist Milvi Aun. "Näiteks jagati juhiseid, kuidas farmide sõnniku- ja silomajanduse korrastamine, keskkonnasäästlike väetamistehnoloogiate kasutamine ja talvine taimkate haritaval põllumaal aitavad hajukoormuse mõju veekeskkonnale vähendada.

Teabepäevadel osales 614 inimest, kellele jagati infot veekaitse võimalustest põllumajanduses ja reovee kohtkäitluses nii pinna- kui ka põhjavee hea seisundi saavutamiseks.

Kohalikele omavalitsustele mõeldud teabepäevadel räägiti ka kanaliseerimata alade reovee käitlusest ning puurkaevude rajamisest, aga ka veekogude seisundist. „Sisuliselt on tegemist ennetustööga, mis on parim viis väära veekasutamisega kaasnevate probleemide ennetamiseks,“ lausus  keskkonnaameti vee peaspetsialist Elina Leiner.

Et keskkonnaministeeriumil on valminud nii reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja juhend kui ka hajaasustuse reoveekäitlussüsteemide kavandamise, ehitamise ja hooldamise juhend, räägiti teabepäevadel ka seda, miks ja kuidas reovett käidelda, et see ei mõjutaks meie veekogude seisundit. „Joogiveekaev ja reoveesüsteemid peavad teineteisest asuma võimalikult kaugel ning kaev peab olema käimlast kindlasti kõrgemal kohal. Kogumismahuti peab olema lekkekindel ning seda peab kontrollima kohalik omavalitsus,“ ütles Elina Leiner.

Lisaks korraldas keskkonnaamet muid olulisi tegevusi seoses nõustamise, ehitamise, keskkonnalubade ja veekogude uuringutega, mis olid plaanitud veemajanduskavade meetmeprogrammi rakendamise tegevuskavas. Veekogude hea seisundi saavutamiseks ja hoidmiseks on plaanitud kuueaastaseks perioodiks üle 2000 tegevuse. 2016-2017. aasta tegevuste ülevaate leiab keskkonnaameti kodulehelt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles