Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) tuletab meelde, et kätte on jõudnud lindude pesitsuse kõrgaeg, mil iga pädev ja heatahtlik raieloa väljaandja ja metsandustöötaja peaks pidama metsades raierahu. Metsaraied praegusel ajal on käsitletavad lindude tahtliku surmamise ning looduskaitseseaduse rikkumisena, mille eest on ette nähtud rahatrahv.
Eestis pesitseb sadakond liiki metsalinde, kelle pesitsusaeg vältab veebruarist augustini. «Enamik Eesti metsalindudest pesitseb nelja kuu vältel, aprillist juulini, ning Eestis pole praegu ühtegi metsatukka, kus linnud ei pesitseks,» ütles EOÜ linnukaitse programmijuht Veljo Volke. Keskmiselt pesitseb Eesti vanades metsades 11 linnupaari hektaril, kusjuures linnametsades võib see arv olla suuremgi.
Samuti tuleb praegu olla hoolikas asulates üksikpuude, hekkide, võsa ja alusmetsa raiumisega. Asulates algab lindude pesitsemine märtsis ja viimased lõpetavad 20. augusti paiku.
«Enamasti jäävad pesitsevad linnud märkamatuks, sest nad ei soovi, et nende pesad oleksid hõlpsasti leitavad,» kommenteeris Veljo Volke. «Kõige kindlam on lükata suveks kavandatud raied augusti lõpudekaadi, sest selleks ajaks on pesitsemine lõppenud. Kui tahta varem raiuda, siis tuleb kaasata kogemustega linnutundjaid, kes suudavad pesitsemise tuvastada.»
Pesitsusaegse raierahu kontseptsiooni pakkus välja EOÜ linnukaitsekomisjon Asko Lõhmuse juhtimisel 1999. aastal. 2003. aastast peab osas metsatüüpides ja osa raieliikide korral kahekuisest raierahust kinni RMK, kelle majandusnäitajaid pole see negatiivselt mõjutanud.
Üle-eestilist raierahu pole Eestis kunagi välja kuulutatud, kuigi 2007. aastast on metsaseadusega vastav volitus keskkonnaministrile antud. Praegu on riigikogus esimese lugemise läbinud metsaseaduse § 40 muutmise seaduse eelnõu 420 SE, mis kehtestaks üldise kahekuise raierahu. Eelnõuga tuleb EOÜ hinnangul kindlasti edasi liikuda ja praegusel riigikogu koosseisul tuleks eelnõu veidi muudetud kujul (raierahu kolme kuu pikkuseks ja teatud erandite kehtestamine) ka vastu võtta.