Veski talu peremehe raudsed ratsud

Üllar Priks
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aivo Jurakule on auto tarbe­ese, millega liikuda punktist a punkti b. Või siis elu armastus.
Aivo Jurakule on auto tarbe­ese, millega liikuda punktist a punkti b. Või siis elu armastus. Foto: Üllar Priks

Aivo Jurak on igati tegus mees, kelle valdused asuvad Kolga-Jaani külje all Vissuvere külas. Kui aastakümneid on tal leib lauale tulnud autosid kõpitsedes, võib arvata, et ega tema hobigi teises suunas tüüri. Tema garaaž on koduks päris mitmele masinale, mille ametlik nimi on GAZ-67B.

Ennast nimetab Aivo Jurak naljatledes tulnukaks, sest nii tema kui ta abikaasa juured on hoopis Tartumaal. Kolga-Jaani kutsus ta toonane kolhoosiesimees Endel Lupe, kes oli täiesti juhuslikult oma Volgaga Jurakute pulmas pruutpaari sõidutaja. Nii hakkaski Jurak kohaliku kolhoosi masinaid keevitama.

Kui kolhoosid lagunesid, pidas Jurak mõnda aega pritsimehe ametit ning praegu hoiab ta end hinges kodutalus nokitsedes ja jõudumööda masinaid parandades.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles