Eesti teatri- ja muusikaakadeemia orelisaalis tutvustavad täna Iris Oja ja pianist Kadri-Ann Sumera Mart Saare (1882–1963) kogutud soololaulude esimest plaati. Muusikutega vestleb muusikateadlane Tiia Järg.
Iris Oja ja Kadri-Ann Sumera räägivad Mart Saare pärandist
20. mai 2018, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri-Ann Sumera leiab, et Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva puhul tundub kohane vaadata põhjalikult üle meie klassikapärand ja teha kättesaadavaks ka selle seni arhiivides käsikirjadena varjul olnud osa. Mart Saare soololaule jätkub vähemalt viieks albumiks.
Esimesel plaadil on kaastegev ka laulja Taavi Tampuu. Esikplaadi 33 laulust 11 on esmasalvestused ja on veel mitmeid, mille ainus teadaolev salvestus on raadioarhiivi sügavustes.
Sumera leiab, et ilma Mart Saareta on keeruline eesti muusikalugu ettegi kujutada – koos Tobiase ja Elleriga oli ta üks meie omapärase muusika alusepanijaid, üks esimesi julgeid, kes rajas omale tee üksildasest metsatalust suurlinna Peterburi ja seal tagasi looma oma kodumaa kultuuri ja sellele oma nägu kujundama.
«Meie jaoks on Saar heliloojana vist põnevaim – alati otsiv, ootamatu, detailipeen ja helikeelelt väga mitmekihiline, omapärane ja vaheldusrikas. Tema loomingus peegelduvad mõjud Chopinilt, Griegilt, Rahmaninovilt, Skrjabinilt, Debussylt ja rahvamuusikast, aga alati väga isikupärases Saare-kastmes. Ikka kostab tema muusikast armastust Eestimaa karge looduse vastu – veetis ta ju suure osa oma elust kodutalus Hüpassaares, kus tegi igapäevaselt pikki jalutuskäike metsas ja rabas. Ürgse looduse ja Eesti ajaloo taju ühelt ning kursisolemine tolle aja modernse maailmamuusikaga teiselt poolt inspireeriski valima seeria alapealkirjaks «Mart Saar – maailmapilguga rabalaulik»,» põhjendab Sumera.
Mart Saare teoste nimekirjas on üle 150 tervikuna säilinud soolo- ja ansamblilaulu klaveri saatel, seda on seni enim eesti muusikas. Mitmed tema lauludest on jõudnud eesti lauljate standardrepertuaari ja korduvalt salvestatud, kuid enamik on teenimatult vähetuntud ja suur osa, enamasti rahvaviise kasutavatest lauludest, siiani üldse salvestamata.
Sel aastal kahjuks Suure-Jaani muusikafestivalil rabalauliku plaadiesitluskontserti ei kuule, ent Kadri-Ann Sumera avaldas lootust, et järgmisel aastal ehk õnnestub aegu paremini planeerida ja plaadiseeria teine osa jõuab kuulajani helilooja endanimelisel festivalil.