Igapäevaselt lähisuhtevägivalla vastu võitlevaid ja perede käekäigu pärast muretsevaid Põhja-Tallinna politseinikke tunnustati täna vägivalla ennetuse auhinnaga.
Galerii: president tunnustas lähisuhtevägivallaga võitlevaid Põhja-Tallinna politseinikke (2)
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
16. mai 2018, 15:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna andsid vabariigi president Kersti Kaljulaid ning justiitsminister Urmas Reinsalu üle vägivallaennetuse auhinnad. Auhinnaga tunnustatakse neid tublisid inimesi ja asutusi, kes oma tegevusega on ühiskonnas tõstnud vägivalla-alast teadlikust, tegelevad ohvrite ja vägivallatasejatega või andnud mõnel muul olulise panuse vägivalla ennetusse.
Sel aastal said tunnustuse osaliseks Pärnu linnas alustatud lähisuhtevägivalla projekt, sotsioloog Iris Pettaid, kunstnik Flo Kasearu, SA Kiusamisvaba Kooli ja Põhja-Tallinna politsei piirkonnagrupi noorsoo- ja piirkonnapolitseinikuid, kes puutuvad oma töös igapäevaselt kokku lähisuhtevägivallaga.
«Meie töö on murda arusaama, et politsei on ohvri ellu sekkuv probleem,» sõnas noorsoopolitseinik Õnne Merilo. «Tähtis on ohvrini jõuda, et ta teadvustaks, et see ei ole okei, kuidas temaga käitutakse.»
Selle nimel näeb Põhja-Tallinna uurimisgrupi meeskond igapäevaselt ka vaeva. Ka siis, kui väljakutse puhul pole võimalik vägivallale viitavaid tunnuseid tuvastada ja menetlust alustada, läheb see järelkontrolli, et pere käekäigul silma peal hoida, selgitas sõnas Põhja-Tallinna piirkonnagrupi juht Uudo Sepa. Järelkontrolliga proovitakse tuvastada, kas peres esineb vägivalda ning vajadusel pere tugiteenuste juurde suunata. «Oluline on peret hoida, mitte seda lammutada,» sõnas Merilo.
Lähisuhtevägivalla vastu võitlemisel on politseinike sõnul väga oluline ka ennetustöö. Kui laste ja noorte seas on seda lihtsam teha, sest lasteaedades ja koolides saab oma tegemistest rääkimas käia, siis täiskasvanuteni jõudmine on oluliselt keerulisem. Näiteks taheti möödunud aastal Põhja-Tallinnas kutsuda kokku eraldi grupid ohvritele ja vägivallatsejatele, kus oleks võimalik kogemusi jagada ning ühist nõustamist saada. Ehkki Sepa sõnul tehti ka personaalseid kutseid, ei olnud mitte keegi nõus osalema. «Kõik häbenevad, et äkki ma kohtun oma naabrinaisega,» lisas Merilo.
Tunnustuse pälvisid Põhja-Tallinna politsei piirkonnagrupi liikmed Uudo Sepa, Vitali Matvejev, Õnne Merilo, Laura Metsallik, Hendrik Mikson, Sille Roosimaa, Karin Sirp ja Tiit Toomepuu.
Vägivallaennetuse auhinnale võis esitada nii üksikisikuid kui ka inimeste gruppe, kokku esitati tänavusele konkursile kokku 40 kandidaati.
Auhinna kandidaatide ettepanekud vaatas läbi justiitsministeeriumi juurde moodustatud komisjon, kuhu kuulusid esindajad erinevatest ministeeriumidest, riigiasutustest, vabaühendustest ja mujalt.