Ringkonnakohus vabastas EASi eksjuhi soodustuskelmuse süüst (4)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) äriideede konkursil Ajujaht selgusid 30 lõppvõistlusele pääsenud äriideed.
Ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) äriideede konkursil Ajujaht selgusid 30 lõppvõistlusele pääsenud äriideed. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Tallinna ringkonnakohus tühistas esmaspäevase otsusega Harju maakohtu mullu 22. mail tehtud lahendi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu endise liikme Anti Tammeoksa (43) süüdimõistmises soodustuskelmuses, ühtlasi tuleb riigil tasuda mehele üle 100 000 euro kohtukulude katteks.

Ringkonnakohus lõpetas kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu menetluse Tammeoksale esitatud süüdistuses EASilt toetuse taotlemisel soodustuskelmuse toimepanemises. Keskkonnainvesteeringute Keskuse Sihtasutuselt (KIK) toetuse taotlemisel toimepandud soodustuskelmuse süüdistuses mõistis ringkonnakohus Tammeoksa süü tõendamatuse tõttu õigeks. Samuti tunnistas ringkonnakohus õigusvastaseks politsei- ja piirivalveameti (PPA) 2012. aasta juunis tehtud määruse Tammeoksale elukohast lahkumise keelu kohaldamise kohta. 

Ringkonnakohtu otsusega hüvitatakse Tammeoksale kohtueelses, maakohtu ja apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabikulud kokku 108 024 euro ulatuses. 

Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus Tammeoks ja tema kaitsjad.

Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium leidis, et Tammeoksale elukohast lahkumise keelu kohaldamise määruse tegemisel on PPA oluliselt rikkunud menetlusõigust ja määrus on õigusvastane. Nimetatud määruses on elukohast lahkumise keelu kohaldamist põhjendatud ühelauselise väitega, et Tammeoksa puhul esineb kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht, kuid ei ole selgitatud, miks menetleja hinnangul selline oht esineb. Seega määrus, millega kohaldati Tammeoksale elukohast lahkumise keeldu, ei anna vastust küsimusele, miks menetleja pidas tõkendi kohaldamist vajalikuks. Ringkonnakohus leidis, et kuigi elukohast lahkumise keelu kui kergeima tõkendi puhul ei ole alust nõuda mahukat ja detailset põhjendust, ei saa seda pidada piisavaks põhistuseks. Põhistuse puudumine on oluline menetlusõiguse rikkumine.   

Nimetatud määruse õiguspärasusest sõltub aga omakorda Tammeoksa kriminaalasjas aegumise katkemine. Kuna teises kohtuastmes leidis tuvastamist, et määrus on õigusvastane, ei ole aegumine keelu kohaldamisega katkenud.   

Lisaks ei nõustunud ringkonnakohus sellega, et Tammeoks oli EASi ja KIKi projektide raames toetusi taotlenud ettevõtte pädev esindaja, mistõttu ei saa ta olla soodustuskelmuse täideviija. Ringkonnakohtu hinnangul on Tammeoksa süüdistuses kirjeldatud tegevus käsitatav kaasaaitamisena ettevõtte huvides toime pandud soodustuskelmusele. Seega lähtus ringkonnakohus aegumise arvestamisel mitte täideviimisteo, vaid kaasaaitamisteo toimepanemise ajast. 

Ringkonnakohus tuvastas, et seotult EASi makstud toetusega 2011. aasta mais oli soodustuskelmuse faktilisest lõpuleviimisest Tammeoksa kohtu alla andmise ajaks möödunud üle viie aasta, mis on karistusseadustiku järgi teise astme kuriteo puhul aegumistähtaeg. Sellest tulenevalt leidis ringkonnakohus, et nimetatud Tammeoksa kaasaaitamistegu on ilmselgelt aegunud. 

KIKiga seotud süüdistusepisoodis kirjeldatud Tammeoksale etteheidetud teod kestsid veel 2012. aastal. Seega nende väidetavate tegude toimepanemisest kohtu alla andmiseni ei olnud viis aastat möödunud. Kuna kohtu alla andmisega aegumine katkes, ei ole nimetatud osas soodustuskelmusele kaasaaitamine aegunud. 

Samas leidis aga kohtukolleegium, et Tammeoksa süü KIKile valeandmete esitamisele kaasaitamises ei ole tõendatud. Ringkonnakohus leidis, et kuna valeandmete esitamine ise ei ole kriminaalmenetluses uuritud tõenditega tõendatud, puudub ka tegu, millele Tammeoks saanuks kaasa aidata. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul põhjust asuda tuvastama, kas süüdistuses Tammeoksale KIKile valeandmete esitamisega seoses etteheidetavad teod on tõendatud. Seega tuleb Tammeoks ses osas õigeks mõista. 

Ringkonnakohtu eilne otsus ei ole jõustunud ja on vaidlustatav riigikohtus 30 päeva jooksul.

Harju maakohus mõistis mullu 22. mail Tammeoksa süüdi soodustuskelmuses ning mehel tuli vastu võtta tingimisi vangistus. Kohus mõistis 42-aastasele Tammeoksale tingimisi üheaastase vangistusega ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja. Eelnevalt oli Põhja ringkonnaprokurör Endla Ülviste nõudnud Tammeoksale rahalist karistust 250 päevamäära ulatuses, arvestusega, et üks päevamäär on 61 eurot.

Veel tunamullu novembris koos Tammeoksaga kohtupingis olnud Mario Sootna ja Nelitäht OÜ osas lõpetas kohus menetluse otstarbekuse kaalutlusel, nagu taotles prokurör.

Põhja ringkonnaprokuratuur on esitanud Tammeoksale süüdistuse pettuse teel soodustuse saamises või soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises. Koos temaga olid kohtu all veel Kalevi Paluteder, Mario Sootna ning juriidiliste isikutena RS Technology OÜ ja Nelitäht OÜ.

Kriminaalasi ulatub 2012. aastasse, kui keskkriminaalpolitsei tegi suvel Eesti eri paigus mitu läbiotsimist ja esitas kahtlustused Tammeoksale ja OÜ Nelitäht juhatuse liikmele Mario Sootnale seoses Euroopa Liidu (EL) toetusraha kasutamist puudutava kriminaalasja uurimisega. Toona teatas prokuratuur, et soodustuskelmuse kahtlustuse said kokku kümme inimest.

2012. aastal avaldatud kahtlustuse järgi oli kelmuseskeemi peamine organiseerija Tammeoks, kes oli kuni kahtlustuse saamiseni EASi nõukogu liige ning kahtlustus puudutas tema tegevust enne sellele ametikohale asumist. Tammeoks oli ka MTÜ Eesti Pakendiringlus tootmis- ja logistikajuht ning ühtlasi on olnud ka riigikogu liige.

Kelmuse täideviimises kahtlustati 2012. aasta suvel OÜ Nelitäht juhatuse liiget Mario Sootnat. Ta on juhtinud Rahvaliidu Tallinna linnaühendust ja olnud Mustamäe linnaosa vanem.

2012. aastal avaldatud kahtlustuse järgi taotles OÜ Nelitäht 2010. aastal EASilt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) toetust jäätmete ümbertöötlemise seadmete ostmiseks ja esitas seejuures valeandmeid seadmete maksumuse kohta, et saada suuremat toetust. Toetussumma on nimelt protsentuaalses sõltuvuses projekti ehk seadmete kogumaksumusest – EASi puhul on toetuse määr 40 protsenti ja KIKi puhul 50 protsenti.

EAS kiitis 6,95 miljoni krooni suuruse kogumahuga projekti heaks ja maksis 2011. aastal OÜ-le Nelitäht välja 2,78 miljoni krooni suuruse toetuse. KIK-le esitatud projekti kogumaht on 15,02 miljonit krooni ja küsitud toetuse osa 7,51 miljonit krooni, kuid taotlus on jätkuvalt menetluses ja selle projekti osas ei ole väljamakseid tehtud.

Nelitäht avas 2012. aasta suvel Tallinnas Suur-Sõjamäel määrdunud kõvaplastist pakendite tööstusliku ümbertöötlemise liini, mille käivitamisesse investeeris ettevõte enda teatel ligi miljon eurot.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles