Poolteist nädalat põrgulikus paradiisis

Andres Pulver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bali kaks vulkaani pakuvad küll silmailu, kuid kohalikele võivad need tähendada ka korralikku peavalu. Nii näiteks juhtus mullu novembris, kui purskama hakanud Agung turismisektorile kõvasti kahju tegi.
Bali kaks vulkaani pakuvad küll silmailu, kuid kohalikele võivad need tähendada ka korralikku peavalu. Nii näiteks juhtus mullu novembris, kui purskama hakanud Agung turismisektorile kõvasti kahju tegi. Foto: SONNY TUMBELAKA/AFP/Scanpix

​Bali saar on ühelt poolt otsekui paradiis oma võrratu kliima ja imekauni loodusega. Teisalt aga inimestest ja sõidukitest kihav põrgu, kus ruumi napib.

Kujutage ette, et Saaremaal elab kaks miljonit inimest, keset saart on enam kui kahe kilomeetri kõrgune tulemägi ja veel ports kilomeetrisi künkaid ning mõned üpris suured järved. Ja turiste käib saarel miljoneid. Ega hästi adu küll, kuidas niisugune rahvamass sinna ära mahuks.

Bali saar Indoneesias on Saaremaast veidi üle kahe korra suurem ning elanikke on seal neli ja pool miljonit. Saarel on kaks suurt vulkaani (3148 meetri kõrgune Agung ja 2276-meetrine Batukaru) ning veel kolm enam kui kahe kilomeetri kõrgust mäge. Saare suurima järve Baturi pindala on 18 ruutkilomeetrit. Võrdluseks: Saaremaa Karujärve pindala on umbes kolm ja pool ruutkilomeetrit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles