Loomakaitsjad: riik on lemmikloomade kiipimiskohustuse suhtes loid

Sakala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Loomakaitse Liit tuletab inimestele meelde lemmiklooma kiipimise vajadust.
Eesti Loomakaitse Liit tuletab inimestele meelde lemmiklooma kiipimise vajadust. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eestimaa loomakaitse liit (ELL) leiab, et kuigi kiipimiskohustus vähendaks lemmikloomade hülgamist, ei ole riik selleks midagi ette võtnud.

Eestimaa loomakaitse liit (ELL) leiab, et kuigi kiipimiskohustus vähendaks lemmikloomade hülgamist, ei ole riik selleks midagi ette võtnud.

Loomakaitse liidu juhatuse liige, jurist Piret Tees andis pressiteate vahendusel teada, et loomahülgamisi aitaks tunduvalt vähendada üleriikliku kiipimiskohustuse kehtestamine ja selle täitmise kontrollimine, aga poliitikud on seni olnud vastu ja raiskavad pigem suuri summasid hulkuvate loomade püüdmisele, pidamisele, ravimisele, surmamisele ja seejärel korjuste kõrvaldamisele, mis ei ole just kõige mõistlikum tegevus. «Seetõttu pöördumegi otse inimeste poole ja meenutame, et iga inimene ei vaja lemmiklooma, küll aga vajab iga lemmik enda kõrvale vastutustundlikku inimest,» ütles Tees.

ELL palub inimestel säilitada kainet meelt ja kevadtuhinas kergel käel lemmikloomi mitte võtta – nii on loomadele parem ja ka inimestel endal palju lihtsam elada. Paljud eestimaalased võtavad ELL-i teatel just kevaditi lemmiklooma. Paraku näitavad sajad sügisel hüljatud niinimetatud suveloomad, et seda otsust ei mõeldud läbi.

«Enne lemmikloomale kodu pakkumist tuleks väga hoolikalt mõelda, kas ikka suudetakse ja tahetakse koerale või kassile pikkade aastate jooksul hoolitsust ja armastust pakkuda,» ütles ELL-i juhatuse liige Kaija Paalberg ja lisas, et lemmikuga koos elamine tähendab üsna paljudest asjadest loobumist ning ka senise elu ümberkorraldamist.

Paalbergi sõnul võetakse lemmikloom pahatihti lapse soovidele järele andes, unustades sealjuures, et nii moraalses mõttes kui seaduse silmis vastutavad looma eest siiski täiskasvanud.

ELL-i jurist ja Pärnumaa piirkonnajuht Leana Land nendib, et loomahülgajaid on väga raske tuvastada, sest paljud inimesed on jätnud lemmikutele mikrokiibi paigaldamata või pole siis andmeid registrisse kandnud, kuigi seda nõuab eeskirjas enamik omavalitsusi. «Suvel võtavad paljud inimesed oma lemmikud puhkusele kaasa ja praegu on eelviimane aeg veenduda, et ka kiibitud loomade andmed oleks registrisse kantud. Ainult nii saate oma kadumaläinud kassi või koera kiiresti tagasi,» kõneles Leana Land.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles