Lõkkepõletajatest kulusüütajad panevad päästjaid muretsema

Kaunil kevadeajal sillerdavad ojades värsked veed, linnud trillerdavad pesa ehitades laulu, looduses õilmitseb tärkamine, muutumine ja uue loomine. Rohelus võtab hoogu, kuid veel on ülekaalus põllud ja metsaalused halli kuluheinaga. Juba on platsis esimesed maainimesed või suvilatesse saabunud linnaelanikest poolmaalased.

Nende soov on võimalikult kiiresti talvel kogunenud rämpsust lahti saada. Ükskõik mis ilmaga, ükskõik mis hinnaga. Süüdatud prahilõketest lendu läinud sädemetest süttib kuluhein, tõuseb leeke ning suitsu, mille sisse sattunu hing jääb kinni, kõrbevad riided  ja nahk. Kulupõlengutes saab viga loomi ja inimesi, saastub õhk, hävib loodus ning leekide teele ette jäävad hooned. Plats puhtaks! 

Uue algusega kaasnevas puhastamiskires lõkkeid süüdates ei soovi ju keegi viga saada, teistele viga teha või loodust kahjustada. Ometi on hävitavaid kulutulekahjusid kevaditi liiga palju. Peale lõkete saavad need tihti alguse hoolimatult maha visatud suitsukonist, tikust või isegi päikse käes suurendusklaasina toimivast pudelipõhjast. Just nii kergesti süttibki kuiv kulu.

Kõige rohkem panevad Lõuna-Eesti päästjaid siiski muretsema kevadised lõkketegijad, kes oma lõkkeid ei piira ega valva või süütavad need tuulise ilmaga. Vaatamata päästjate ennetustööle püsib kevaditi trend, et lõkkepõletamise või lahtise tule kasutamise ohutusnõuete eiramisest süttib üle 1200 maastikupõlengu. Kuivade ja tuuliste ilmade püsimisel võib väljasõitude arv kulutulekahjudele lausa kahekordistuda.

Päästeameti ülesanne ohutuskultuuri  eestvedajana on iga hinnaga säästa Eesti inimeste elu-, tervist ja elukeskkonda ning kustutada iga ümbrust ohustav ja keskkonda kahjustav tulekahju. Nende kustutamine nõuab aga palju päästjate jõudu ja aega.

Me kõik ootame ja soovime, et päästjad oleksid igal hetkel valmis tõttama tõsistele õnnetustele, kus  on vaja inimelusid päästa või et nad tegeleksid rohkem õnnetuste likvideerimisest palju kasulikuma ennetustööga. Selle soovi täitumiseks tuleb igal elanikul lõkke või lahtise tule kasutamisel ohutusnõudeid järgida ja tagada, et ei süttiks kulu. Seda nii varakevadel kulukuivamise perioodil, kui suvisel põuaajal.

Tuletame selleks koos meelde lõkke tegemise ohutusnõuded.

• Lõket tohib teha ainult tuulevaikse  ilma või nõrga tuulega (kuni 5,4 meetrit sekundis, mil liiguvad ainult puude peenemad oksad).
• Lõkkekoha ümbrus tuleb puhastada põlevmaterjalist, et oleks takistatud tule levik taimestikule või turbapinnasesse. Hea mõte on lõkke jaoks kaevata auk, et lõkkeaseme põhjaks jääks tulekindel muld, savi või liiv. Kasulik on lisaks lõkkease ümbritseda mittepõleva materjali, näiteks kividega.
•  Lõkke tegemise ajal tuleb viibida selle juures ja valvata, et tuli ümbrusele  ei leviks.
• Enne kui lõkkeaseme  juurest lahkud, veendu, et lõke on kustunud või kustuta see ise. Uuesti süttimise vältimiseks kalla lõkkease veega üle või kata see pinnasega.
• Lõkke vahetus läheduses hoia käepärast esmakustutusvahendid. Selleks sobib veega täidetud ämber, kustutusluud, tulekustuti või veega survestatud aiavoolik.
• Lõkkes ei tohi põletada prügi. See on tekkiva keskkonnakahju pärast seadusega keelatud.
• Omavalitsused on kehtestanud lõkete tegemiseks täiendavaid piiranguid. Nende kohta saate lugeda omavalitsuste heakorra või jäätmekäitluse eeskirjadest.
• Tuleohutusalast lisainfot küsi päästeala infotelefonilt 1524 ja lõkkepõletamise reegleid uuri netist www.loke.ee.

Ohutusnõudeid eiranud lõkke süütajat võib päästeameti inspektor karistada kuni 1200 eurose rahatrahviga. Loodame, et trahvi inimeste korrale kustumiseks liiga tihti vaja ei lähe. Kui aga lõkketegijad ennast siiski ei taltsuta, siis arvestage, et päästjad veenavad ilmataadi taevaluuke avama ja kogu suvi tuleb vihmane.