EL välistas Kreeka abipaketi pikendamise pärast augustit

Euroopa Liit ei kavatse pikendada Kreeka abiprogrammi augusti järgsesse aega, ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici neljapäeval.

"See on välistatud. Meie ühine eesmärk on programm õigeaegselt lõpule viia," ütles Moscovici usutluses AFP-le. "Kursi või tähtaja muutmiseks pole mingit põhjust. Kreeka peab oma programmi suvel lõpule viima."

Saksa päevaleht kirjutas hiljuti, et Kreeka laenuandjad kaaluvad 20. augustil lõppeva 86 miljardi euro suuruse kolmanda abipaketi pikendamist.

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ütles kolmapeäval, et Ateena püüab end augustiks võlaprogrammist vabastada.

Kreeka alustas kolmanda abipaketi elluviimist 2015. aastal, kuus kuud pärast Tsiprase ametisseastumist.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib riigi tänavust majanduskasvu kahele protsendile. Mullu oli see 1,4 protsenti.

Alates 2010. aastast on Kreeka saanud rahvusvahelisi laene ühtekokku 300 miljardi euro väärtuses ning riigi erasektori võlga on oluliselt restruktureeritud.

Abiprogrammidega kaasnesid ranged kasinusmeetmed, mis paiskasid riigi tõsisesse majandussurutisse, mis tõi omakorda kaasa massilise töötuse.

Kreeka tööpuudus on praeguseni eurotsooni suurim - 21 protsenti.

Kreeka on kaotanud kaheksa kriisiaasta jooksul veerandi oma SKP-st ning riik suutis taastada majanduskasvu alles eelmisel aastal. Reitinguagentuurid on sel aastal tõstnud riigi krediidireitingut, viidates paranevale eelarveolukorrale, poliitilisele stabiilsusele ja majanduskasvule.

"Kreeka on kõigi kannatuste õnnetu sümbol, mille me viimasel 10 aastal oleme läbi teinud," ütles Moscovici. "Kreeka programmi lõpetamine tähendab, et me oleme kriisi selja taha jätnud."

Voliniku sõnul on see hea uudis eelkõige kreeka rahvale, et "riik on kriisist väljunud ja suudab tekitada kasvu ja tööhõivet".

"Ärme lubame maad võtta kahtlustel ja ebakindlustel, millele pole õigustust. Kreeka on õigel teel," lausus endine Prantsusmaa rahandusminister.