Tartu toomkirik: pühakojast inimlike teadmiste katedraaliks

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisvaade 2018. aastal.
Välisvaade 2018. aastal. Foto: PM/SCANPIX BALTICS

Tundub uskumatu, kuid läbi aastasadade üks Tartu sümbol-ehitisi olnud toomkirikust polnud seni ilmunud ühtki põhjalikku monograafiat või üldkäsitlust. Nüüd on see viga lõpuks parandatud, kui eile tuli trükist enam kui 300-leheküljeline koguteos «Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum».

Väärikas vormis ja rikkaliku pildimaterjaliga raamatu koostasid Tartu ülikooli muuseumi direktor Mariann Raisma ja ülikooli kunstiajaloo teadur Krista Andreson. Koos mitmete tuntud kultuuriloolaste ja kunstiajaloolastega on teoses kokku võetud toomkiriku 800-aastane ajalugu ning tehtud põhjalik sissevaade Eesti ühe kõige vanema ja huvitavama looga hoone ehitus- ja tegevusloosse.

«Sellel hoonel on väga värvikas lugu, kuid siit iga päev mööda jalutades ei pruugi me sellele mälestusmärgile alati piisavalt tähelepanu pöörata. Arvestades toomkiriku tähendust Eesti kultuuriloos, võime vaid ette kujutada, mida kõike need seinad on näinud ning missuguste aegade tunnistajaks olnud,» rääkis Mariann Raisma, kellelt pärineb teose idee.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles