Juhtkiri: Tarbime vähem, aga piiritagust

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsuse õlle- ja viinamaksude poliitika on läbi kukkunud, maksuraha läheb Lätti, kuid Stenbocki majas ei juleta seda tunnistada.
Valitsuse õlle- ja viinamaksude poliitika on läbi kukkunud, maksuraha läheb Lätti, kuid Stenbocki majas ei juleta seda tunnistada. Foto: Mailiis Ollino

Alkoholitarbimise ja piirikaubanduse uuring, mille korraldas Turu-uuringute aktsiaselts, kinnitas valdavalt seda, mida niigi teadsime. Kauba vaba liikumine kui üks Euroopa Liidu toimimise aluseid ei näita raugemist ja Eesti riigil tuleb arvestada üha suurema aktsiiside alalaekumisega.

Kuigi Eesti elanike alkoholitarvitamine on viimasel aastal vähenenud, tarbib välismaalt toodud alkoholi eri määral 39 protsenti rahvastikust. See on ikkagi väga kõva näitaja. ­Tuletame meelde, et veel hiljaaegu lootis riik alkoholiaktsiisiga teenida 333 miljonit eurot. Nüüd on lootus saada tulu 287 miljonit ehk 46 miljonit eurot vähem.

Seegi pole kõik: järgmisel aastal on karta alalaekumist veel 44 miljoni euro võrra. Lõunapoolne piirikaubandus vohab hoogsalt ja lage pole näha. Keegi ei tea, kui palju võib alkoholi ostmine Lätist ­suureneda. Siiani on kasv prognoose ületanud.

Lõuna- ja Lääne-Eesti elanikud on endiselt valmis sõitma Lätti alkoholi varuma. Vähem tarvitatakse kraadiga jooke Kesk-Eestis ja inimeste seas, kelle sissetulek vastab pensionäri omale.

Lõunapoolne piirikaubandus vohab hoogsalt ja lage ­pole näha.

Kesk-Eestis lööb alkoholi varumiseks autole hääled sisse enamasti jõukamal järjel inimene. Fakti, et alkoholi tarbimine on vähenenud 25–34aastaste hulgas, saab võib-olla panna teadlikkuse tõusu või muutunud suhtumise arvele. Kuna napsitamine on kasvanud sissetulekuta inimeste ja õpilaste-üliõpilaste seas, leidub küllap sellelegi põhjendus, tuues näiteks kas või Eesti õnneindeksi.

Valitsusel ei ole head plaani, mida maksulaekumiste languse vastu ette võtta. Aktsiisipoliitika ümberpööramine tähendaks võimuliidult ülestunnistust, et õlle- ja viinamaksudega on puusse põrutatud. Siiski tuleb järgmisel valitsusel pärast 2019. aasta märtsivalimisi neile probleemidele silma vaadata. Pilt võib kujuneda selliseks, et tarbime veel vähem, aga seda suurema koguse sellest toome naaberriigist. Paraku peab tunnistama sedagi, et alkoholi tarbimise suhteliselt väikese vähenemise oleme kõvasti kinni maksnud aktsiisiraha äraandmisega lõunanaabritele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles