Läbi valu ja vaeva ilusaima kodu poole

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

​Tunamullu suvel astusid Tartus elavad Diana ja Andres Handsmitt esmapilgul hullumeelse sammu ning kolisid koos aastase poja Lukasega elama Viljandimaale lagunevasse palkmajja, milles polnud isegi veevärki. Sestpeale on kogu nende energia kulunud sellele, et teha räämas majast mugav ja ilus pesa ehk tõeline kodu. 

Lasteaiaõpetaja haridusega Diana oli ametis Tartu loodusmajas ning Tartu kõrgemas kunstikoolis graafiliseks disaineriks õppinud Andres pidas sõpradega kahasse reklaamibürood. Viljandist pärit noortele Tartus meeldis. Nad üürisid hubases puumajas korterit, ent unistasid päris oma kodust.

Kui selgus, et Tartusse oma maja soetada on väga kallis, jõudsid nad viimaks selleni, et ostsid vana maja Võistre lähedal, mitte kuigi kaugel Tallinna maanteest.

«Üks põhjus, miks me kodukanti tagasi kippusime, oli see, et meie mõlema vanemad elavad Viljandis,» mainib Diana Handsmitt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles