Kohus andis Ragn-Sellsile õiguse Tallinna jäätmekäitlushanke vaidluses

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ragn-Sells prügiauto
Ragn-Sells prügiauto Foto: Sille Annuk

Tallinna halduskohus rahuldas Ragn-Sells AS-i kaebuse Tallinna keskkonnaameti otsusele tühistada Kesklinna ja Vanalinna veopiirkondadest kogutud jäätmete käitlushange, milles tunnistati edukaks Ragn-Sellsi pakkumus.

Vaidlusaluses hankes tunnistas Tallinna keskkonnaamet 5. jaanuaril edukaks ainsana käitlushankel osalenud Ragn-Sellsi pakkumuse, mille eeldatavaks maksumuseks kujunes ligi 4,4 miljonit eurot koos käibemaksuga. Nädal aega hiljem tunnistas linn hanke kehtetuks, põhjendades seda sellega, et biolagunevate jäätmete käitlemise hind oli selgelt kõrgem võrreldes konkurentidega, näiteks linnale kuuluva Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse (TJT) või Väätsa Prügilaga.

Linna teatel oli eesmärgiks hankemenetluses turukonkurentsi ärakasutamine ja soodustamine, kuid ühe pakkuja osalemine hankemenetluses ei võimalda hankijal tagada konkurentsi efektiivset ärakasutamist ning kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.

20. jaanuaril avaldas Tallinna keskkonnaamet uue riigihanke kontsessiooniteate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid.

Kohus leidis, et Tallinna linna otsus tühistada hange, millel osutus edukaks Ragn-Sells, on õigusvastane kaalutlusõiguse väära teostamise ning materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ja see tuleb tühistada.

Kohtu hinnangul pole hankija tühistamise otsuses toonud välja ühtegi konkurentsipiirangut või muud asjaolu, mille kõrvaldamine hanke alusdokumentidest tooks kaasa enama hulga pakkujate osalemise uues hankemenetluses.

«Arvestades hankija õigusvastast tegevust Kesklinna ja Vanalinna jäätmeveopiirkondades ja hankijale kuuluva äriühingu eelistamisel, peab kohus usutavaks pakkuja hüpoteesi, et hankija tunnistas hankemenetluse kehtetuks pelgalt sel põhjusel, et hankijale kuuluv kaebaja konkurent TJT magas hankemenetluses osalemise maha ning hankemenetluse kehtetuks tunnistamise eesmärgiks on võimaldada TJT-l hankemenetluses osaleda. Asjaolu, et teised äriühingud magasid pakkumuste esitamise tähtaja maha, ei saa olla aluseks riigihanke kehtetuks tunnistamisele. Selline lähenemine oleks vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega,» leidis kohus.

Kuulutades välja uue hanke sama hankeeseme suhtes, mille osas on varasem riigihange kehtetuks tunnistatud, enne vaidlustamistähtaja möödumist ja lõpliku lahendi tegemist, võtab hankija endale teadliku riski, et esimese läbiviidud riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamisel tuleb hiljem alustatud riigihankemenetlus kehtetuks tunnistada, kuna paralleelselt kahe samasisulise hankemenetluse läbiviimine ei ole lubatud.

Kohus mõistis Tallinna linnalt Ragn-Sellsi kasuks välja menetluskulud. Apellatsiooni võib esitada Tallinna ringkonnakohtule hiljemalt 26. aprillil.

Kesklinnas tekib umbkaudu 11 200 tonni ning vanalinnas 4900 tonni olmejäätmeid aastas. Kesklinna piirkonnas katkes korraldatud jäätmevedu ka 2017. aasta mais, kui Ragn-Sells AS ütles linnaga sõlmitud hankelepingu üles. Vedu on korraldamata ka vanalinna piirkonnas.

Tallinna halduskohus rahuldas mullu 27. oktoobril Ragn-Sellsi kaebuse Tallinna linna vastu Kesklinna piirkonna jäätmeveokorralduses ja leidis, et veopiirkonna vahel sõlmitud lepingute üle andmine linnale kuuluva TJT-le oli õigusvastane. Otsusele apellatsioonkaebust ei esitatud ning see jõustus 28. novembril.

Kohus kohustas Tallinna linna alustama Tallinna Kesklinna jäätmeveopiirkonnas korraldatud teenuseosutaja leidmiseks kontsessioonilepingu sõlmimise menetlust ühe kuu jooksul, samuti keelas kohus linnal korraldatud jäätmeveo raames linna ja jäätmevaldajate vahel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste üle andmise mistahes ettevõttele, sealhulgas AS-ile TJT.

Kohus leidis, et taaskasutuskeskuse tegevus, mis seisnes jäätmevaldajatega sõlmitud lepingute üle andmises AS-ile TJT, oli lubamatu ning kujutas endast avaliku võimu kandja õigusvastast sekkumist konkurentsi vabaturul. Linn ei saa oma tegevust kuidagi õigustada sellega, et soovis luua TJT-le samaväärset positsiooni nagu oli oma varasema tegevuse käigus saanud kaebaja.

Erinevus seisneb selles, et kaebajal oli oma loomulikud turueelised, näiteks potentsiaalsete klientide andmed, saanud ausalt turul tegutsedes. Isegi kui Ragn-Sells sai need seoses sellega, et tegeles varasemalt korraldatud jäätmeveoga vastavas piirkonnas, siis sellise tegevuse õiguse oli ta saanud riigihankemenetluses ausalt konkureerides.

Linn ehk TJT oli need andmed saanud tulenevalt avaliku võimu positsioonist. Kui Ragn-Sells pidi klientide andmete saamiseks võitma riigihanke, siis Tallinna linn sai need seetõttu, et ta ise nii otsustas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles