Kristin Salupuu: tervislik toitumine ei nõua paksu rahakotti ja peeni toite (2)

Kristin Salupuu
, Tervise Arengu Instituudi projektijuht ja toitumisnõustaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Köögiviljad ei maksa sageli palju, aga nende söögivalmistamine võib olla tüütu, mistõttu minnakse kergemat teed.
Köögiviljad ei maksa sageli palju, aga nende söögivalmistamine võib olla tüütu, mistõttu minnakse kergemat teed. Foto: PantherMedia / Scanpix / Z Jan

See on ekslik arusaam, et tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine on kulukas ja eeldab väga eksklusiivsete toiduainete tarbimist. 

Toidupoodide lai valik pakub eri hinnaklassis toiduained, küll aga ei tähenda see igal juhul seda, et kallim meile alati parim oleks. Toidupüramiidi ja toidusoovituste järgi toitudes: süües toite kõikidest viiest põhitoidugrupist ning piirates magusate ja soolaste snäkkide ning teiste lisatavate suhkrute allikate tarbimist, on võimalik teha vägagi taskukohaseid ja tervisliku toitumise põhimõtetele vastavaid valikuid.

Paljud inimesed on isegi avastanud, et teatav toitumise etteplaneerimine aitab kulusid kokku hoida, kuna toiduraiskamist on vähem ja emotsiooni ajendil ostetud energia- ja suhkrurohkete toidutoodete tarbimine on vähenenud. Tasakaalustatud toitumisest saadav hea energia ja investeering heasse tervisesse tulevikuks on vaid boonus.

Lisatavate suhkrute saamise piiramine võib alguses tunduda väljakutse

Lisatavate suhkrutega liialdamine saab üldjuhul alguse meie söömisharjumustest. Kui toitumine on juhuslik ja toiduvalikute tegemisel kaldutakse eelistama kiirelt energiat andvaid ja n-ö otse pakendist söödavaid tooteid, millele võivad iga päev lisanduda ka maiustused ja/või magustatud joogid, on üsna tõenäoline, et lisatavate suhkrute tarbimine on soovituslikust suurem.

Ka meid ümbritsev keskkond – milliste inimestega me kõige rohkem läbi käime, kas töö juures koosolekulauale toodud kommid on pigem norm või erand – võib soodustada lisatavate suhkrutega liialdamist, aga ka vastupidi. Soovides enesetunnet, tervislikku seisundit või kehakaalu muuta, ei ole lisatavate suhkrute piiramine kindlasti ületamatu väljakutse. Leides inspiratsiooni neilt, kelle toidulaud on teraviljade-, puu- ja köögiviljadekeskne, ja harjudes vähem magusama maitsega, võib see isegi meeldima hakata ning varem eksisteerinud maitse-eelistused võivad tunduda harjumatult magusad.

Vitamiinide ja mineraalainete allikad ei ole suhkrud ja siirupid

Nimekiri erinevatest n-ö tervislike suhkru- ja siirupiteallikatest on pikk. Toodete hinnad võivad mitu korda erineda. See on osas inimestes tinginud väärarusaama: mida kallim toode, seda tervislikum. Iga müügimehe eesmärk oma toode võimalikult atraktiivseks muuta, on tinginud olukorra, kus mõnikord on toidule antud omadused, mida sel tegelikult ei ole.

Suhkrute ja siirupite vitamiinide ning mineraalainete sisaldused soovituslikes tarbitavates kogustes on olematud. Ükskõik millisega neist liialdades on oht saada toidust liiga palju energiat ning võrreldes saadava energiakogusega on vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldused liiga väikesed.

Toidupoes otsuseid tehes tuleks meil lähtuvalt oma võimalustest ja soovidest teha parim otsus. Juhul, kui kallima suhkru või siirupi peame ostma mingi muu toidukauba arvelt, näiteks selle pärast jääb ostmata kilo köögivilju – isegi, kui köögiviljade ettevalmistamine ja söömine tundub tüütu tegevus –, siis see valik pole tervise seisukohast põhjendatud. Juhul kui otsus on tehtud maitse-eelistustest lähtuvalt ning see otseselt ei mõjuta meie toimetulekut, siis muidugi on see õigus meil alati olemas.

Tasub meeles pidada, et see, kas toitumine on tervislik, ei ole niivõrd määratud sellega, millist suhkrut või siirupit me tarbime, kui me teeme seda mõistlikus koguses, vaid kui mitmekesine on meie üldine toiduvalik, kas energia ja toitainete saamine on keha vajadustele vastav.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles