Tippülikoolide võrgustik soovib teadusrahastuse kahekordistamist

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli peahoone.
Tartu ülikooli peahoone. Foto: Margus Ansu / Postimees

Euroopa tippülikoolide võrgustik The Guild avaldas täna, et kutsub Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamenti ja Euroopa Nõukogu üles leidma järgmises mitmeaastases finantsraamistikus teadus-, innovatsiooni- ja haridusrahastuseks senisest kaks korda suuremat summat.

The Guild, mille liikmete hulka kuulub ka Tartu ülikool, rõhutas, et Euroopa Liidu 9. raamprogrammi rahastuse kasvatamine 160 miljardi euroni looks 2040. aastaks ligikaudu 650 000 uut nn tarka töökohta ja suurendaks Euroopa SKTd 0,46 protsendi võrra. Võrgustiku hinnangul oleksid need arengutendentsid olulised seniste programmidega, näiteks Horisont 2020 ja Erasmus+, seotud eesmärkide täitmiseks, aga ka Euroopa konkurentsivõime kasvatamiseks. Sama tähtsad on piirkondlikud kasutegurid, mille hulgast tõi võrgustik esile ühiskondliku vastupidavuse ja jätkusuutlikkuse arendamise ning ebavõrdsuse vähendamise.

The Guild teeb ettepaneku Euroopa institutsioonidele, et liikmesriikidele tuleb rõhutada vajadust suurendada riigisisest teadus-, haridus- ja innovatsioonirahastust kokkulepitud kolme protsendini riigi SKTst.

Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura ütles, et Eesti praegune arutelu teadusraha kasvatamise üle on otsekui vähendatud koopia Euroopa tasandil toimuvast. «Samas on rahvusvahelisel tasandil märkimisväärselt selgem arusaam sellest, et tuleviku targad töökohad on teaduse rahastamisest otseses sõltuvuses. Nagu Eestis, nii nähakse ka Euroopa tasandil vajadust kasvatada ühiskonna arusaama teaduse vajalikkusest ning luua rahastusinstrumente nii, et teadustöö tulemustest tekiks majandusele ja ühiskonnale otsene kasu. Erinevalt Eestist omistatakse teadustööle siiski ka rohkem pikaajalist rolli ja selle tervikmudelis on alusteaduste arendamine ülioluline. Seejuures rõhutatakse sotsiaal- ja humanitaarteaduste arendamise vajadust, sest nendeta kukuks targa ühiskonna mudel paratamatult kokku.»

«Eesti jaoks on tulevikuloogika see, et riikliku teadusraha vähesus kahandab meie konkurentsivõimet ELi teadusraha taotlemisel. Lisaks muutub seda suuremaks meie mahajäämus riikidest, mis panustavad teadus- ja arendustegevusse suuremaid summasid,» lisas Puura.

The Guild of European Research Intensive Universities on 2016. aasta suvel loodud Euroopa teadusülikoolide organisatsioon. Võrgustik teeb ettepanekuid Euroopa kõrgharidust ja teaduspoliitikat kujundavate strateegiate ja rahastusprogrammide kohta, lisaks on ülikoolide koostöö fookuses innovatsioon ja ettevõtlussuhted. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles