Eesti üks ihaldusväärseim tööandja, Viljandis asuv pakirobotite tootja Cleveron on juba kaks aastat võidelnud Hiina firmadega, kes nende uudseid pakiautomaate igal sammul kopeerivad.
Viljandi pakirobotifirma on hädas hiinlastest kopeerijatega (9)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
20. märts 2018, 17:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Cleveroni asutaja ja juht Arno Kütt rääkis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) korraldatud konverentsil, et nad on ideevargustega täitsa hädas. Ta kirjeldas isegi konkreetset juhtumit, kus üks Hiina ettevõte nende toote pea üks ühele maha viksis.
«Me olime oma pakiroboti prototüübiga Brüsselis ühel messil väljas,» rääkis Kütt. «Üks Hiina ettevõte filmis, kuidas me toodet kokku panime ja lahti võtsime. Hiljem avastasime, et Hiinas on patenteeritud toode, mis kattus meie robotiga 90 protsenti,» kirjeldas Kütt. «Kuidas me kindlad oleme, et nad kopeerisid? Me puurisime enda prototüübis paar auku valesti ja hiinlased olid sama teinud.»
Kui Cleveron on pea igal pool mujal oma tooted patenteerinud, siis Hiinas jätsid nad selle tegemata, kahetses Kütt. Ta näitas konverentsil osalejatele videot, mis tutvustas Cleveroni pakiautomaati ja ühe Hiina ettevõtte pakiautomaati. Need olid väga sarnased. Vahe oli vaid selles, et Cleveroni promovideo oli tehtud pea kaks aastat varem.
Tööstusspionaaž tekitab Cleveronile reaalseid probleeme. Näiteks kui nende suur lääne koostööpartner tahab minna Hiina turule, siis hiinlased on seal oma tooted juba patendiga kaitsnud, mistõttu Eesti ettevõte jääb pika ninaga. «Töötame selle nimel, et see muutuks. See on selline närvesööv töö, mis tuleb meie äriga kaasa ja mida me ei osanud ette näha,» selgitas Kütt.
Seetõttu peab Cleveron üha rohkem mõtlema, kuidas oma tooteid kaitsta. Esimene ja kõige traditsioonilisem viis on oma toode patenteerida. Kaitsta võib ka toode disaini ja kaubamärki. Lisaks soovitas Kütt müüa toote litsentse, mitte valmis arendusi. Ka selle reha otsa on Cleveron astunud.
Aga kõige olulisema punktina tõi Kütt välja selle, et tuleb kogu aeg massiivselt investeerida arendustegevusse. Nii saab kopeerijatest mitu sammu ees olla. «Kui tavaliselt investeerivad firmad oma kasumist 10 protsenti, siis meie investeerime lausa käibest 10 protsenti,» rääkis Kütt. «Meie lootus on see, et kui keegi hakkab meid kopeerima, siis nad on juba ajast maas, kuna meil on juba uued tooted ootamas.»
Cleveron on viimasel ajal üks Eesti väljapaistvam eksportiv tehnoloogiafirma. Ettevõttes töötab umbes 110 inimest. Cleveroni käive kasvas 2016. aastal 29,7 protsenti 3,3 miljoni euroni. Möödunud aasta käibeks prognoositakse ligi 10 miljonit eurot ja tänavu ligi 30 miljonit eurot. Seejuures on tänavuse aasta tootmismaht juba lepingutega täidetud.
Kütt esines EASi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Swedbanki ekspordikonverentsil „Made in Estonia“. Konverentsi eesmärk oli tuua kokku eksportijad, poliitikakujundajad ja avaliku sektori esindajad, et ühiselt arutada Eesti ekspordi- ja majanduspoliitika arenguid, vahetada kogemusi ning vaadata tulevikku.