Pärnu laht on jääs, aga pragusid täis

"Võib juhtuda, et hommikul pääsed autoga peale, aga pärast ei saa tagasi, kuna jää on liikunud ja prao suuremaks teinud," seletas Piiroja.

Pärnu sadama kapten Viktor Palmet kõneles samuti, et Pärnu laht on täielikult jääs, aga jää kõvadus erineb. Peale selle muutuvad jääolud kiiresti ja võivad päevas kardinaalselt erineda.

Piiroja käib oma jutu järgi kalal 17 kilomeetri kaugusel Pärnu rannahoonest, sest kaugemal tal võrke pole. Tee peale jääb küllalt pragusid, aga tema sõidab mootorsaaniga, millel pontoonid ümber. “Uppumatu saan,” seletas ta.

Tirgutajaid on Piiroja kinnitusel merel palju. Kutselised käivad harvem, sest kala passib jää all vait. “Ei ole põhjust väga tihedalt käia,” tõdes ta. Asjaolu, et kala ei võta, on Piiroja selgitusel kevadele omane. Pikalt oli lumi jää peal ja jää on küllaltki paks. Kui praod hakkavad tekkima, hakkab kala ennast koos jääga liigutama.

Jääminekuks on Piiroja sõnutsi eelkõige vaja läänetuuli. Siis tõuseb merevee tase, mis tõstab jää lahti ja tekitab pragusid. 

“Jõejää aga hakkab siis minema, kui Soomaal hakkab jälle uputama, vesi peab kõrgeks minema. See tähendab, et peab suur sula olema, et lumi ära sulaks,” jutustas Piiroja.

Tuleva nädala alguseks prognoositakse küll läänetuult, aga ilmaeennustus võib muutuda. Piiroja arvab, et paar nädalat püsib jää lahel veel kindlasti. “Oleneb, kui kaugel merel käia, eks ta ülevalt hakka vaikselt harutama, aga jääd on see aasta väga palju, kõvasti rohkem kui läinud aastal."

Piiroja jutu järgi on varasematel aastatel Pärnu lahelt jää läinud märtsis, aga on esinenud erandeid. Jääs laht jahutab Pärnu linnagi maha. “Lähed Kesk- või Lõuna-Eestisse, seal on puud juba pungas. Kui Pärnusse jõuad, teed autoukse lahti, on tunne, nagu külmkappi tuleks,” jutustas ta.

Sadamakapten Palmeti väitel on laevadele kõige raskem koht Irbe väina piirkond, kus leidub tuultega kokku pressinud rüsijääd, millest laevad omal jõul läbi ei saa. Laevaliiklus on seal küllalt tihe ja töötab kaks jäämurdjat: lätlaste Varma Riia suunal ja meie EVA-316 Pärnu suunal.

Kui jääolud rasked ja laevu palju, et tooda neid Palmeti jutu järgi sadamasse ühekaupa, vaid karavanidega.

Palmetki kõneles, et soe ja päike jääd ei sulata, aga lõunatuuled tõstavad Liivi ja Pärnu lahe veetaset. Kui vesi hakkab langema, algab jääminek seoses sellega. Palmetki ei oska prognoosida, millal jää laguneb. Mullu aprilli algul võis merele vaadates näha kauguses valget jääd, aga jõgi oli juba vaba.