Mismoodi võiksid kosta Eesti Vabariigi 100 aastapäevale pühendatud kõlamaastikud orelile ja häälele? Eriti kui need teosed on seni varjul olnud varjul olnud käsikirjadena Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.
Pauluse kirikus kõlavad senikuulmata teosed
14. märts 2018, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastata oskavad Tartu muusikud, organist Elke Unt ja ooperilaulja, bariton Atlan Karp, kes on koostööd teinud kümmekond aastat ning nüüd kokku pannud põneva kavaga kontserdi.
Elke Unt on lubanud sel kontserdil ettekandele tuua 1920. aastatel Tartu muusikaelu suuresti mõjutanud Alfred Karindi senikuulmata teoseid, mis on hoiul ja varjul olnud käsikirjadena Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis.
Tänu Tartu Kultuurkapitali stipendiumile on Elke Unt võtnud neid teoseid otsida ja mängida. Kontserdil kuuleb suurteostena veel Peeter Süda tuntud Prelüüdi ja Fuugat g-molli ning Alfred Karindi harvaesitatavat 2. Orelisonaati.
Mõlemad sobivad suurepärasele Pauluse kiriku võimsale, sümfoonilisele ja värviderikkale uuele orelile, sest just seal kontsert eeloleval pühapäeval aset leiab.
Alfred Karindi ja Peeter Süda
Alfred Karindi õppis aastatel 1920 kuni 1927 kompositsiooni Heino Elleri juures ja orelit Johannes Kärdi juures. Tal oli Tartus mängida uhked romantilised suured orelid nii Tartu Maarja, Ülikooli kui ka Jaani kirikus. Kõik need orelid kahjuks hävinesid sõja käigus. Ka on kaotsi läinud see imetlusväärne töö, mida Karindi tegi nii üliõpilaskooride kui ka Tartu Maarja ja Ülikooli koguduste kooridega.
Hiljem jätkas Alfred Karindi oma muusikuteed Tallinnas õppejõuna konservatooriumis, oli viis aastat ära vangilaagris Mordvas ning tagasi tulles jõudis asutada veel mõned koorid, samuti juhatada 1965 üldlaulupeol nais- ja segakoore.
Alfred Karindi suri 1969. aastal ja teda võib pidada üheks suuremaks eesti orelimuusika heliloojaks. Nii on seda ka põlvkond varasem Peeter Süda, kes oli Peterburi konservatooirumi haridusega ja üks esimesi eesti heliloojaid ning konservatooriumi asutajaid. Kahjuks suri ta vaid 37-aastasena ning ta põhiliseks loominguks jäigi orelimuusika.
Trükis ilmumata laulud
Kahe monumentaalse helilooja teoste vahele asetuvad sel kontserdil aga Atlan Karbi esituses Harri Otsa 1988. aastal Enn Uibo sõnadele kirjutatud «Siberi öö sonaat» ning Ants Sõbra kolm laulu tsüklist «Viis laulu Juhan Liivi tekstidele». Ka need teosed on trükis ilmumata ja hoiul algupärandina teatri- ja muusikamuuseumis.
Kontsert algab pühapäeval, 18. märtsil kell 17 Tartu Pauluse kirikus.