ÜRO Julgeolekunõukogu kiitis laupäeval ühehäälselt heaks resolutsiooni, milles nõutakse 30 päeva pikkuse relvarahu "viivitamatut" kehtestamist Süürias, et toimetada abivajajatele humanitaarabi ning evakueerida kriitiliselt haiged ja haavatud.
ÜRO JN nõudis ühehäälselt 30-päevast relvarahu Süürias
25. veebruar 2018, 02:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Resolutsiooni algatajad Kuveit ja Rootsi muutsid reede õhtul resolutsiooni ja võtsid sellest välja nõude, et relvarahu jõustuks 72 tunni jooksul pärast resolutsiooni heakskiitmist. Sammu eesmärk oli saada dokumendile Venemaa toetus, sest Moskva oli seisukohal, et relvarahu nii kiire jõustamine pole realistlik.
Diplomaatide sõnul on nad kindlad, et see ei ava ust relvarahu edasilükkamisele, sest nõukogu liikmed tegid kõneluste ajal selgeks, et vaherahu peab jõustuma võimalikult ruttu.
Lisaks öeldakse resolutsioonis Moskva meeleheaks, et relvarahu ei kehti operatsioonidele, mis on suunatud äärmusrühmituse Islamiriik või terrorivõrgustiku Al-Qaeda või nendega seotud "üksikisikute, gruppide, ettevõtmiste ja üksuste" vastu. Erand hõlmab ka Al-Qaeda endist Süüria haru ja nüüdset Al-Nusra Rinnet.
See lubab Süüria valitsusel jätkata pealetungi Al-Qaedaga seotud pühasõdalaste vastu Idlibi provintsis, mis on ainus provints, mida Süüria valitsus ei kontrolli.
Resolutsioonis öeldakse, et 5,6 miljonit inimest 1244 kogukonnas vajavad "akuutselt" humanitaarabi. Neist 2,9 miljonit elab raskesti ligipääsetavates või piiramisrõngas asulates. Resolutsioonis ärgitatakse ka kõiki osapooli loobuma asulate piiramisest, kaasa arvatud Ida-Ghoutas, Yarmoukis, Fouas ja Kefrayas.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres peab andma nõukogule ülevaate relvarahust 15 päeva pärast.
Rootsi suursaadik ÜRO juures Olof Skoog ütles hääletuse eel, et resolutsioon võib vähendada vägivalda ja päästa elusid. "ÜRO konvoid ja evakueerimismeeskonnad on minekuks valmis," lisas ta.
Resolutsioon kiideti heaks ajal, mil Süüria valitsusväed ja aktivistide sõnul ka Venemaa sõjalennukid ründavad Damaskuse lähistel asuvat ja mässuliste kontrollitud Ida-Ghouta enklaavi. Aktivistide andmeil on Ida-Ghoutas saanud seitsme päevaga surma 513 tsiviilisikut, Süüria riigimeedia andmeil on samal perioodil saanud mässuliste vastutules Damaskusele surma umbes 20 inimest.
Ida-Ghoutat kontrollib kaks islamistlikku gruppi ning on teada, et seal tegutseb ka Al-Nusra Rinne. Venemaa tahab sõlmida nendega lepet, mille alusel lahkuksid Ida-Ghoutast mässuliste võitlejad ja nende pered. Sarnane lepe sõlmiti 2016. aasta detsembris ja selle kaudu saavutas Süüria valitsus kontrolli Aleppo linna üle. Seni on Ida-Ghoutas olevad põhirühmitused leppest loobunud.